Varustuse valik matkale

Matkama minnes on olulisel kohal varustus. Matkavarustus sõltub sellest, et kas tegu on lühi- või mitmepäevalise, suvise või sügisese matkaga.

Enne matka tuleb hinnata selle eesmärki, aega, kohta ning matkajate kogemust. Selle järgi valitaksegi matkavarustus. Matkale tullakse ilmale vastavas riietuses ning matkajalanõudega.

Lühimatkale peab kaasa võtma esmase. Kotis peab leiduma midagi söögiks ning joogiks. Samuti peab olema võimalus ootamatustega toime tulla – näiteks vihma tarbeks vihmakeep, varbale tekkinud villi jaoks plaaster. Varustuse peab pakkima mugavasse seljakotti.

Samuti peab arvestama sellega, et matk võib planeeritust pikemaks minna. Selle tarbeks peab kaasas olema taskulamp, eksimise tarbeks vile. Paha ei tee ka tikkude ning taskunoa olemasolu.

Kui sa lähed mõnele üritusele, mõtle, kas see toimub välitingimustes või siseruumis. Sellest lähtuvalt pead ka riietuma.

Kui lähed matkale või välilaagrisse, pead riietuma mugavalt ning kihiliselt. See tähendab, et saad vabalt liikuda ning vajadusel riideesemeid vähemaks võtta. Ole valmis ka selleks, et need võivad määrduda.

Kui oled aga minemas näiteks Eesti Vabariigi aastapäeval paraadi vaatama, peab riietus olema soe.

Laagrisse minnes peab olema riietus sobilik nii siseruumides olemiseks kui ka välitegevuseks.

Välitegevuste ajal on soovitatav kanda kihilist riietust. See tagab selle, et saad vajadusel mõne riietuseseme ära võtta või peale panna. Kihiline riietus tähendab seda, et sul on mitu erinevat kihti riideid.

Soovitatakse kolme kihti riietust. Esimene kiht on riietus, mis on vastu nahka. Aluskihiks sobib villane või võrkpesu. See laseb kehaniiskusel väljapoole auruda ning hoiab sooja ka niiskena. Väga hinnatud on näiteks meriino soepesu. 

Teine kiht ehk vahekiht on üldiselt sooja hoidev kiht. Vahekihi riietuseks sobib fliis, kampsun, matkapüksid. 

Kolmas kiht on sobilik vastavalt ilmastikule. Pealisrõivastus peab tuult ja vihma, kuid samas peab ta olema piisavalt "hingav". Sel juhul laseb riietus kehaniiskusel väljapoole aurata. Pealisrõivastuseks võib olla talve- kui vihmajope, vihmakeep jmt.

Välitegevustes on olulisel kohal ka mitmeid teisi riietuselemente. Jalas pead kandma kinniseid jalanõusid. Matkamiseks on ideaalsed kõva tallaga jalanõu. Vihmase ilmaga, kui ei pea läbima pikki vahemaid, on hea kanda ka kummikuid.

Samaolulised on ka sokid. Jahedal ajal tuleb kasuks kanda villaseid sokke, mille alla peab kindlasti panema õhemad sokid. Jalale mugavad on ka matkamiseks mõeldud matkasokid.

Talvisel ajal peab käes kandma soojasid käpikuid või töökindaid. Jahedal suveõhtul tulevad kasuks sõrmikud või õhemad töökindad.

Kõige rohkem kaotab keha soojust pea kaudu. Seepärast on väga oluline ka peakate. Jahedal ajal peab kandma mütsi, mis katab kinni ka kõrvad. Suvisel ajal on sobilik õhem (noka)müts, mis kaitseb sind ka päikesepiste eest.

Kindel süsteem ja kord seljakotis hõlbustab vajaliku asja kättesaamist kotist.

Seepärast paki ühesugused või ühest valdkonnast esemed eraldi kilekottidesse (nt pesemisvahendid omaette, aluspesu jne). Sulge ka kilekotid, siis peaksid esemed vette kukkudes ka kuivaks jääma.

Pakkides mõtle, mida millalgi võid vajada. Näiteks magamiskott pane koti põhja, sest seda vajad sa alles õhtul ning vihmakeep käeulatusse.

Suuremad esemed (magamiskott, magamisalus) võib kinnitada väljapoole seljakotti. Jälgi, et nad on kinnitatud tugevalt.

Hädavajalikud asjad nagu kaart, kompass, joogipudel, pane seljakoti välistaskutesse.

Jälgi, et sinu kott ei kolise. Selleks eralda kolksuvad asjad üksteisest, nt tass ja lusikas.

Pakkimiseks aseta seljakott enda ette maha või lauale nii, et kotisuu on sinu poole ja koti seljaosa allapoole.

Lao asjad sisse arvestusega, et selja vastu jääb midagi pehmet. Matkakoti raskuskese peaks olema võimalikult selja lähedal.