Selgitab ajaloolisi mõisteid: mõis, talupoeg, ülestõus

Katsenõue on täidetud, kui noorkotkas teab mõistete sisu ja/või on külastanud talumuuseumi.

Lisää aiheesta

Mõisted

Mõisahooneteks võisid olla

mõisa peahoone,
teenijate maja,
aednikumaja,
kasvuhoone ehk triiphoone,
karjaõu koos meiereiga,

härrastemaja,
jääkelder,
sepikoda,
viinaköök,
Inglise või Prantsuse stiilis mõisapark

Suurem osa mõisatest on mingil määral säilinud tänaseni, isegi kui peahoone on hävinud.

Mõis oli suur hoone koos põllumaaga. Mõisakompleks oli väga suur, sinna kuulusid mitmed hooned.

Mõis oli esmalt maavaldus, hiljem peeti mõisa alasid ka omavalitsusüksusteks.

Kiiu Mõis. Foto: Raul Valgiste

Kirna mõis. Foto: Margus Vilisoo

Lahmuse mõis. Foto: Ivo Kruusamägi

Laupa mõis. Foto: Anu Ansberg

Uue-Suislepa mõis. Foto: Muinsuskaitseamet.

Talupoeg oli põllutööline, kellel oli väike maatükk. Sellest maatükist ta ka elatus. Talupoeg pidi ise kõigega hakkama saama: kasvatas vilja, pidas loomi, haris maad.

Mäss ehk ülestõus on vastuhakk valitsevale võimule või isikule. Eesti ajaloos on üsna tuntud jüriöö ülestõus, mil eestlased hakkasid ülemvõimule vastu.