Tunneb kolme mürk- ja ravimtaime

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar tunneb taimede mitemekesisust ning oskab nimetada vähemalt kolme Eestis kasvavat mürktaime ja ravimtaime.

Lisää aiheesta

Mürktaimed

Mürktaimedele on iseloomulik see, et need sisaldavad aineid, mis võivad väikeses koguses olla inimesele mürgised.

Mürgistuse võib saada:

taime osade söömisel;
taimemahla sattumisel nahale, silma.

Mürgistuse tunnuseks võib olla:

peavalu;
oksendamine;
punetus.

Kuidas hoiduda mürgistusest?

Kõige lihtsam on õppida tundma meil kasvavaid mürktaimi. Vältida tuleks võõraste taimede korjamist. Kui oled kokku puutunud mürgise taimega, pead kohe käed puhtaks pesema.

Pane tähele!

Mürktaimed võivad olla silmatorkavad.

Maikellukesel tuleb peale õitsemist punane mari, mis on väga mürgine. Foto: Arne Ader

Mõned Eestis levinud mürktaimed

Mürkputk

Mürkputk on väga mürgine taim. Eestis on juhuseid, kus inimene on hukkunud mürkputke risoomi söömise tagajärjel. Risoom on jäme, sügisel õõnes ja ristvaheseintega osadeks jaotunud nn kambrilise ehitusega. Foto: Arne Ader

Sinilill

Kuigi sinilill on kaunis kevadekuulutaja, peab lille korjamisel olema hoolas. Nahale sattuv mahl võib tekitada ville ja põletust. Foto: Arne Ader

Sookail

Sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama. Kui lõhna kaua aega sisse hingata, võib see tekitada raskemaid häireid aju töös. Foto: Arne Ader

Ussilakk

Ussilakk, rahvasuus tuntud kui ka surmamari, ei ole oma nime saanud niisama. Kogu taim on mürgine: risoom, viljad, varred. Taime söömisel põhjustab see peavalu, oksendamist, kõhuvalu ning südame- ja hingamislihaste halvatus võib põhjustada surma. Foto: Arne Ader

Näsiniin

Kaunite õitega näsiniinel on punased marjad. Näsiniin võib tekitada palavikku, kõhuvalu, seedetee põletusi. Foto: Arne Ader

Võsaülane

Võsaülase mahl võib tekitada punetust. Foto: Arne Ader

Maikelluke

Maikellukese ehk piibelehe kõik taimeosad on väga mürgised. Seda on eriti aga marjad ja seemned. Raskematel juhtudel võib mürgistus viia surmani. Foto: Arne Ader

Foto: Arne Ader

on mürgine
ei ole mürgine

Foto: Arne Ader

on mürgine
ei ole mürgine

Foto: Arne Ader

on mürgine
ei ole mürgine

Lisää aiheesta

Ravimtaimed

Taimi hakati raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Väga raske on piiri tõmmata ravim- ning mürktaime vahel, sest paljud ravimtaimed võivad suures koguses tekitada ka mürgitust. Taimedel on erinev toimeaine, seetõttu peab alati teadma, millist taimeosa peaks korjama.

Ravimtaimede kogumine

Alati peab olema kindel, kas tegu on sulle tuttava taimega. Kui kahtled, jäta taim korjamata.

Ravimtaimi tuleb koguda õigel ajal, sest siis on toimeaine kõige parem. Näiteks, peab õitsvat nurmenukku koguma kevadel. Kogumisel peab ilm olema päikesepaisteline ja kuiv. Korja taimi eemal suurtest maanteedest ning sealt, kus seda liiki on massiliselt.

Tüdruk aasal nurmenukke korjamas. Nurmenuku lehtedes on väga palju C-vitamiini.

Ravimtaimede kuivatamine

Pärast kogumist puhasta taimed ning pane need kuivama. Kuivatamiseks peab ruum olema kuiv. Taimed aseta kuivama paberile või papile. Käi ravimtaimi vahepeal segamas.