Luku 5.3 (Loodusõpetus 9. kl, 3. osa)

Energiaallikad, nende kasutamise eelised ja puudused

Energiaallikad

Narva soojuselektrijaam
Pakri tuulepark Loode-Eestis

Tööstusharu, mis tegeleb kütuste, elektri- ja soojusenergia hankimise, tootmise ja tarbijatele edastamisega, on energiamajandus ehk energeetika.

Loodusvarad või loodusnähtused, mida inimene kasutab energia saamiseks, on energiaallikad.

Nagu kõik loodusvarad jaotatakse ka energia-allikad taastumatuteks ja taastuvateks energiaallikateks:

Taastumatud energiaallikad

Taastumatud energiaallikad saavad rohke kasutamise tõttu otsa.
​Taastumatud energiaallikad on kõik kütused. Nendeks on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas.
​Kütused on maapõues tekkinud miljonite aastate jooksul. Turvas on tekkinud tuhandete aastate jooksul, aga ka see on väga pikk aeg.

Tuumaenergiat saadakse peamiselt uraanist. Ka see on taastumatu energiaallikas.

Taastuvad energiaallikad

Taastuvaid energiaallikaid (ehk alternatiiv-energia allikaid) võib kasutada piiramatult, sest need ei saa otsa või taastuvad õige hoolitsuse korral kiiresti.
​Taastuvad energiaallikad on suurte veerikaste jõgede või pais-järvede voolava vee energia, päikese-, tuule-, tõusu-mõõnalainete (ehk loodete) energia, maasoojus- (ehk geotermiline) energia ja bioenergia (ehk biomassi energia).
​Kõiki nimetatud taastuvaid energiaallikaid Eestis ei esine.

  • Tõusu-mõõnalainetus (ehk looded) tekib Atlandi ookeani rannikul Kuu külgetõmbejõu mõjul iga päev kindlatel kella- aegadel. Kui meri liigub kalda poole, siis on tõus. Kui meri liigub kaldast eemale, siis on mõõn.
    ​Kuna meri tõuseb või taganeb kiiresti, siis on veel suur jõud. Seda jõudu ehk energiat kasutatakse ära elektri tootmisel.
  • Neis kohtades, kus maapõu on rahutu, esinevad vulkaanid, kuumaveeallikad ja tugevad maavärinad. Seda maasisest energiat ja kuuma vett kasutatakse kütteks ning elektri tootmiseks. Sellist energialiiki nimetatakse maasoojus- ehk geotermiliseks energiaks. Maasoojus-energiat kasutatakse palju Islandil.

Arutle

Miks kasutatakse Islandil maapõues olevat soojusenergiat kütteks ja elektri tootmiseks?

  • Bioenergia (ehk biomassi energia) saadakse orgaanilise aine (biomassi) põletamisest. Biomass on näiteks hakkpuit ja -jäätmed, saepuru, põõsad, pilliroog, põhk jms.

taastumatud
energiaallikad

kütused:

Energiaallikate eelised ja puudused

Et säästa taastumatuid energiaallikaid (kütuseid), võetakse järjest rohkem kasutusele taastuvaid energiaallikaid (ehk alternatiiv-energia allikaid).
​Loodust säästavad taastuvad energiaallikad rohkem kui taastumatud energiaallikad. Sest taastumatute energiaallikate – kütuste – põletamisel paiskub õhku hulgaliselt süsihappegaasi ja saasteaineid.

Vaata pilte

peatüki alguses. Võimalusel vaata mõne kodulähedase tehase korstnast eralduvat suitsu.

Igal energiaallikal on teistega võrreldes oma eelised ja ka puudused.

  1. Valitud taastuv energiaallikas: 
  2. Selle energiaallika eelised:
  3. Selle energiaallika puudused:
  4. Kus seda Eestis kasutatakse?
  5. Kus seda Euroopas kasutatakse?
  6. Mis mõju on sellel keskkonnale?

Esitlege oma tööd klassis. Arutlege koos õpetajaga.

Taastuv-
energia
allikas

Kasutamise
eelised

Kasutamise
puudused

Kus
kasutatakse?

Voolava vee
energia

Tuule-
energia

Päikese-
energia

Tõusu-mõõna-
lainete (loodete)
energia

Maasoojus-
(geotermiline)
energia

Bioenergia

  1. Milliseid energiaallikaid kasutatakse sinu kodus?
    Kust see energia tuleb? Uuri kodustelt ja lõpeta laused.
    1. Elekter tuleb , energiaallikaks on 
    2. Toasoe tuleb , energiaallikaks on 
    3. Pliit kasutab , energiaallikaks on 
    4. Autos kasutatakse , energiaallikaks on 
  2. Kas kõikides kodudes kasutatakse samu energiaallikaid?
    Arutle klassikaaslastega.

Tööleht

Odota