Inimene suudab eristada tuhandeid lõhnu. Vahel tundub meile lõhn tuttav, aga me ei oska öelda, mis lõhnaga on tegu.
See tuleneb sellest, et lõhnamolekule on õhus nende päritolu määramiseks liiga vähe. Alles siis, kui õhus on lõhna rohkem, tunneme selle allika ära.
Lõhnad võivad meile meeldida või tekitada ebameeldiva tunde. Tavaliselt meeldivad inimestele toidulõhn, lillelõhn, ka paljude kosmeetika-toodete lõhn.
Osa lõhnasid aga on väga ebameeldivad ja tekitavad meis vastikustunde. Selline on näiteks halvaks läinud toidu lõhn, eriti roiskunud liha lõhn.
Inimese haistmismeel harjub lõhnaga suhteliselt kiiresti. Kui me siseneme loomalauta, tunneme ebameeldivat haisu. Mõne aja pärast aga haistmismeel harjub ja me ei tunnegi enam haisu. Kui me laudast lahkume, taastub varsti tundlikkus selle lõhna suhtes.
Inimene harjub ka omaenda keha lõhnadega. Kui kasutame lõhnaõli, siis ümbritsevad inimesed tunnevad selle lõhna palju tugevamalt kui me ise. Sama on ka näiteks higihaisuga, mida inimene endal sageli ise ei tunnegi.
Nohu ajal halveneb võime lõhna tunda. Siis on haistmisrakud kaetud limakihiga, mis takistab lõhnaainetel nendeni jõudmist.
Lõhnataju nõrgeneb ka inimese vananedes. Väikelapsed tunnevad lõhnu väga hästi. Vanad inimesed tunnevad lõhnu halvemini, sest haistmisrakkude hulk on neil vähenenud.