Teadlased on eluslooduse jaotanud kuueks suureks rühmaks: arhed ehk ürgid, bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteemi paremaks mõistmiseks võib seda ette kujutada puuna, kus lihtsama ehitusega organismid asuvad puu alumises osas ning keerukamad kõrgemal – okstes.
Kõigil elusorganismidel on oma nimi, mis koosneb nii-öelda eesnimest ja perenimest. Nimede puhul kasutatakse rahvusvahelise keelena ladina keelt. Näiteks seitsetäpp-lepatriinu ladinakeelne nimi on Coccinella septempunctata. Esimene nimi näitab perekonda, kuhu ta kuulub, ning teine liigi nime.
Eluslooduse süsteemi puu alumisteks oksteks on sarnase välimusega arhed ja bakterid, kuigi ehituselt ja talitluselt on nad väga erinevad.
Arhed sarnanevad keemiliselt ehituselt rohkem taimede, loomade ja algloomadega, aga sise- ja välisehituselt bakteritega. Arhe rakul puudub tuum. Nad suudavad elada väga erilistes tingimustes: kuumaveeallikates, väga soolases vees – näiteks Surnumeres, organismide seedekulglates ja isegi toornaftas.
Bakterid on suhteliselt lihtsad üherakulised organismid, kuid nad etendavad teiste organismide elus väga olulist rolli. Bakterirakk on lihtsa ehitusega, selles puudub tuum. Bakterid paljunevad pooldudes. Ka bakterid suudavad elada väga erilistes paikades, näiteks teistes organismides. Bakterid on paljude organismide eluks hädavajalikud kaaslased, aidates näiteks seedeelundites toitu seedida. Mitmed bakterid põhjustavad raskeid haigusi.
Algloomad moodustavad eluslooduse puu järgmised oksad. Alglooma rakus on tuum nagu taimedel ja loomadel, muude osade ehitus võib aga olla väga eriline. Mõned algloomad võivad moodustada kolooniaid, kuid enamasti elavad nad iseseisvate rakkudena. Algloomad paljunevad pooldudes, vahel ka suguliselt.
Seened on enamasti pisikesed ning nende elutegevus toimub meie silmade eest varjatult puidus, pinnases, teistes organismides. Eraldi seenerühma moodustavad kübarseened, kelle maapealsed eoseid kandvad osad täiendavad oluliselt inimeste söögisedelit.
Taimed on valgust vajavad hulkraksed organismid, kes on kinnitunud juurtega pinnasesse ning on enamasti liikumatud. Taimede suurus on väga erinev – üherakulisest rohevetikast hiidsekvoiani ehk mammutipuuni, kelle kõrgus võib olla üle 90 meetri. Üldiselt võib taimed jaotada vees elavateks vetikateks, sammaltaimedeks, sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja katteseemnetaimedeks ehk õistaimedeks. Kõiki neid ühendab fotosünteesi võime.
Loomad on erinevalt taimedest liikumisvõimelised. Kuid nad ei suuda ise toota toitaineid ning peavad seetõttu sööma teisi elusorganisme – taimi või teisi loomi. Loomade suurus on väga varieeruv – imepisikesest pihumardikast kuni sinivaalani, kelle pikkus võib küündida 30 meetrini. Loomi võib kohata nii vees, maismaal kui ka õhus. Selgroo olemasolu põhjal võib loomad jaotada kahte suurde rühma – selgrootud ja selgroogsed. Selgroogseid, kõige paremini arenenud loomi, õppisime tundma juba eelmisel aastal. Selgrootud loomad on üldjuhul väga väikesed organismid, seetõttu ei tea me neist sama palju kui selgroogsetest. Arvatakse, et neid on ligi 100 korda rohkem kui selgroogseid ja suur osa neist on teadlastel veel avastamata.
Täiesti erineva rühma moodustavad viirused, kõige väiksemad bioloogilised objektid. Viirused saavad elada ja paljuneda üksnes teiste organismide rakkudes. Nad on parasiitsed objektid.