Digiõppekomplekt ühendab endas Avita 9. klassi lähiajaloo õpiku ja töövihiku.
Õpiku kaheks tähtsamaks raskuspunktiks on ideede ajalugu ja inimesekeskne ajalugu.
20. sajandi kolme põhiideoloogia – kommunismi, fašismi ja liberaalse demokraatia – heitlusest väljus võitjana liberaalne demokraatia. Õpik ei kajasta seda protsessi lihtsalt fakti tasemel, vaid püüab ka leida seletusi, miks liberaalne demokraatia võitis.
20. sajandi ajaloos mängisid väga tähtsat rolli sõjad. Kuid siingi ei piirduta pelgalt sõjategevuse kirjeldamisega. Holokaust, sõdade purustuslikkus ning viimaks ka kommunismi kuriteod tegid inimkonnale selgeks tehnoloogilise arengu piirid. Sõda ei saanud olla enam poliitika jätkamine teiste vahenditega, sest purustused olid lihtsalt liiga suured – võitjale ei jäänud midagi.
Inimesekeskse ajaloo tähtsustamine peaks juhtima tähelepanu sellele, et 19. sajandi ja 20. sajandi leiutised muutsid pöördumatult inimese elukeskkonda. Mehhaaniline töö asendus masinatega tehtud tööga, muutus vaba aja mõiste. Inimese ülim eesmärk polnud enam vaid ellujäämine, vaid ta võis hakata mõtlema üha kasvavate vajaduste rahuldamisele.
Suurenes keskmine oodatav eluiga, rahvastik kasvas Euroopas hüppeliselt. Ka see tekitas uusi probleeme – mida peaks ühiskond peale hakkama vanade inimestega. Vaktsiinid andsid surmahoobi paljudele kunagistele haigustele, kuid asemele tulid uued.
Tehnoloogia areng mõjutas tugevalt ka kultuuri. 20. sajandi teisel poolel tulevad kasutusele arvutid, mis muudavad veelgi mõtlemist, keelt, meediat ja kultuuri.
Peatükid on jaotatud õppetekstiks ning huvipakkuvateks lisatekstideks ja allikakatketeks. Õpikus on rohkesti fotosid ja illustratsioone ning viiteid teemaga seostuvatele veebilehekülgedele. Peatükid lõpevad kordavate küsimustega.
Materjali kinnistada ja tekstist arusaamist kontrollida aitavad arutlusküsimused ja interaktiivsed ülesanded peatükis. Nii õpetajal kui ka õpilasel on võimalus enda jaoks olulist tekstis esile tõsta ning lisada õpikusse oma materjali. Seejuures saab õpetaja enda lisatud materjali muuta kättesaadavaks ka õpilastele.
Iga peatüki kohta on ülesannete kogus ülesandeid, sealt saab õpetaja neid määrata nii individuaalselt kui ka tervele klassile kodu- või tunnitööks, aga ka hindeliseks lahendamiseks. Ülesannete vastuseid on õpetajal võimalik kontrollida ja hinnata. Faktipõhiste ülesannete puhul on õpetajale antud ka õiged vastused.
Väljaandja kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale ning haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele.

1. Maailm kahe maailmasõja vahel

Kirjanmerkki
Luku
1.1. Pariisi rahu­konverents ja selle otsused
Tutustu ilmaiseksi!
1.2. Maailma poliitiline kaart pärast rahu­lepingute sõlmimist
1.3. Rahvus­vahelised suhted 1920. aastail
1.4. Maailma­majandus 1920. aastail
1.5. Suur üle­maailmne majandus­kriis ja selle taga­järjed
1.6. Demokraatia 1920.–1930. aastail
1.7. LISA. Naised ühis­­kondlikus elus
1.8. USA 1920.–1930. aastail
1.9. Suurbritannia ja Prantsusmaa 1920.–1930. aastail
1.10. Teadus ja kultuur maailma­sõdade­vahelisel ajal
1.11. I osa kokkuvõte

2. Diktatuurid

Kirjanmerkki
Luku
2.1. Sõja­kollete kujunemine 1930. aastail
2.2. Diktatuurid Euroopas
2.3. Fašistlik Itaalia
2.4. Natsionaal­­sotsialistlik Saksamaa
2.5. Kommunistlik Venemaa
2.6. II osa kokkuvõte

3. Eesti kahe maailmasõja vahel

Kirjanmerkki
Luku
3.1. Eesti vabadus­sõda
3.2. Demokraatlik Eesti
3.3. Autoritaarne Eesti
3.4. Eesti kultuurielu
3.5. III osa kokkuvõte

4. Teine maailmasõda

Kirjanmerkki
Luku
4.1. Rahvusvaheline olukord teise maailmasõja eel
4.2. Teise maailmasõja algus (1939–1941)
4.3. Sõja laienemine
4.4. Teise maailmasõja lõpuaastad
4.5. Eesti teises maailmasõjas (1939–41)
4.6. Eesti teises maailma­sõjas (1941–45)
4.7. Totaalne sõda
4.8. IV osa kokkuvõte

5. Läänemaailm

Kirjanmerkki
Luku
5.1. Maailm pärast teist maailmasõda
5.2. Rahvusvahelised suhted
5.3. Arenenud tööstusriigid
5.4. Ameerika Ühendriigid
5.5. Saksa Liitvabariik
5.6. V osa kokkuvõte

6. Kommunistlikud riigid

Kirjanmerkki
Luku
6.1. Nõukogude Liit aastatel 1945–1985
6.2. Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned
6.3. Mässuline idablokk
6.4. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus
6.5. Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu
6.6. LISA. Välis-Eesti
6.7. VI osa kokkuvõte

7. Kolmas maailm

Kirjanmerkki
Luku
7.1. Kolmas Maailm
7.2. Aasia ja Aafrika maad
7.3. Ladina-Ameerika
7.4. VII osa kokkuvõte

8. Kultuur ja eluolu pärast teist maailmasõda

Kirjanmerkki
Luku
8.1. Teadus ja kultuur
8.2. Muutused igapäevaelus
8.3. Eesti NSV kultuur
8.4. VIII osa kokkuvõte

9. Maailm pärast kommunismi lagunemist

Kirjanmerkki
Luku
9.1. Nõukogude Liidu lagunemine
9.2. Kommunistliku süsteemi lagunemine
9.3. Eesti Vabariigi taas­iseseisvumine
9.4. Maailm 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi algul
9.5. Tänapäeva globaal­probleemid
9.6. Eesti Vabariik tänapäeval
9.7. IX osa kokkuvõte

10. Lisad

Kirjanmerkki
Luku
10.1. 20. sajandi esimene pool mängufilmides
10.2. Valik teemakohaseid raamatuid
10.3. Impressum
10.4. Mõisted
10.5. Sõnaseletused