Keemia 9. klassile
Tekijät
Aarne TõldseppTehtäväkokoelman tekijät
Aarne Tõldsepp, Vilja TootsKustantamo
Kuuluu paketteihin
-
Oppimateriaali sisältää 34 lukua ja 92 tehtävää, joista 30 sijaitsee kirjan luvuissa ja 62 opettajan tehtäväkokoelmassa.
-
Tekijät
Aarne Tõldsepp -
Tehtäväkokoelman tekijät
Aarne Tõldsepp, Vilja Toots -
Aine
Kemia -
Luokka
9. luokka -
Teoksen kieli
Viro -
Kustantamo
Koolibri -
Opetussuunnitelma
Valtakunnallinen opetussuunnitelma 2011 -
Kuuluu paketteihin
Erakasutaja 2024/25, Erakasutaja 2025/26, Õpilane 2024/25, Õpilane 2024/25 - SOODUSHIND!, Õpilane 2024/25 – isiklik, Õpilane 2024/25 isiklik: eesti ja venekeelne, Õpilane 2024/25: eesti ja venekeelne, Õpilane 2025/26, Õpilane 2025/26 – isiklik, Õpilane 2025/26 SOODUSHIND, Õpilane 2025/26: eesti ja venekeelne, Õpilane 2025/26: eesti- ja venekeelne - isiklik, Õpilane 2025/26: eesti- ja venekeelne - SOODUSHIND!
Õpik saab uue kujunduse ning arvestab 2010 a ainekava nõudeid.
Põhikooli viimase klassi keemiaõpetuse sisu on pühendatud kahele fundamentaalsele küsimusele – anorgaaniliste ainete põhiklassidele (lihtained, peamiselt metallid, happed, alused ja soolad), nende omadustele ja tähtsamatele rakendustele argielus.
Kursuse teine osa (suhteliselt väiksema mahuga) on pühendatud keemiale eluslooduses. On oluline, et põhikooli lõpetaja tunneb olulisimate looduslike toormete – looduslik gaas ja nafta põhilist keemilist koostist, selle keemilist töötlemist ja töötlemissaaduste rakendusalasid. Puhtpraktilistel kaalutlustel peatutakse mõneti põhjalikumalt ka süsivesinikel, alkoholidel, karboksüülhapetel ja tähtsamatel toitainetel.
Töövihikud aitavad süvendada ja mõista käsitletavaid aineid ning nende rakendusi argielus.
1. Sissejuhatus
Kirjanmerkki |
Luku |
|---|---|
| 1.1. |
Hea noor sõber!
Tutustu ilmaiseksi! |
| 1.2. | Hea kolleeg! |
2. Vesinikust hapeteni
Kirjanmerkki |
Luku |
|---|---|
| 2.1. | Vesinik – kergeim aine |
| 2.2. | Lisa: Vesi |
| 2.3. | Arvutusi gaasiliste ainetega |
| 2.4. | Hapete mõiste, koostis ja liigitamine |
| 2.5. | Hapete tugevus ja pH |
| 2.6. | Hapete saamine |
| 2.7. | Hapete esindajaid |
| 2.8. | Kokkuvõtteks |
3. Metallide keemia
Kirjanmerkki |
Luku |
|---|---|
| 3.1. | Metallid perioodilisustabelis ja nende ehituse eripära |
| 3.2. | Metallid looduses |
| 3.3. | Metallide tootmine |
| 3.4. | Metallide füüsikalised omadused |
| 3.5. | Metallide keemilised omadused |
| 3.6. | Metallide korrosioon |
| 3.7. | Sulamid |
| 3.8. | Metallide esindajaid |
| 3.9. | Kokkuvõtteks |
4. Hüdroksiidid ehk alused ja soolad
Kirjanmerkki |
Luku |
|---|---|
| 4.1. | Hüdroksiidid |
| 4.2. | Soolade mõiste, koostis ja nimetused |
| 4.3. | Arvutusi reaktsioonivõrrandite järgi |
| 4.4. | Kokkuvõtteks |
5. Süsinik. Süsinikuühendid
Kirjanmerkki |
Luku |
|---|---|
| 5.1. | Süsinik meis ja meie ümber |
| 5.2. | Süsinik kui eriline element |
| 5.3. | Süsinik lihtainena |
| 5.4. | Süsiniku ja hapniku ühendid |
| 5.5. | Süsivesinikud |
| 5.6. | Alkoholid |
| 5.7. | Karboksüülhapped |
| 5.8. | Rasvad, süsivesikud, valgud |
| 5.9. | Kokkuvõtteks |
6. Loome õpitust terviku
Kirjanmerkki |
Luku |
|---|---|
| 6.1. | Loome õpitust terviku |
7. Lisad
Kirjanmerkki |
Luku |
|---|---|
| 7.1. | Mõisted |
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ