Inimkeha rakud grupeeruvad ja moodustavad keerukamaid struktuure, mida nimetatakse kudedeks. Koed on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakuvaheaine kogumid. Ehituse ja talitluse järgi jaotatakse need epiteel-, side-, lihas- ja närvikudedeks.
Epiteelkude katab keha välispinda ning kehaõõnte ja õõneselundite (nt sooled, hingamiselundid) sisepinda. Rakud asuvad siin tihedalt kõrvuti. Epiteelkoe rakkudel on võime kiiresti jaguneda. Just seetõttu paranevad naha pindmised vigastused kiiresti. Ühelt poolt on epiteelkude organismile kaitseks vigastuste ja erinevate haigusetekitajate eest, teisalt aga toimub epiteelkoe kaudu kogu meie ainevahetus ümbritseva keskkonnaga (nt toitainete imendumine läbi sooleseina).
Sidekude on mitut tüüpi ning see täidab väga erinevaid ülesandeid. Sidekoe rakud paiknevad üksteisest suhteliselt kaugel ning nende vahel on palju rakuvaheainet.
Naha all ja siseelundite ümber paiknev rasvkude koosneb rasvarakkude kogumitest. Rasvkoe ülesandeks on elundite, näiteks neerude kaitsmine ning naha elastsemaks muutmine. Samuti talletab rasvkude varuaineid ning osaleb organismi termoregulatsioonis. Luukude ja kõhrkude moodustavad organismi tugiaparaadi ehk skeleti. Kui luukude moodustab tugevad keha toetavad luud, siis elastsem kõhrkude toestab näiteks nina ja kõrvalesta ning katab luude liigesepindu. Veri on vedel kude. Vereliblede ümber on ohtralt vereplasmat, mis muudabki vere vedelaks. Vere põhiülesanneteks on organismi gaasivahetus ning toit- ja jääkainete transport.
Lihaskoe põhiülesandeks on tagada erinevaid liikumisi. Ehituslikult eristatakse kolme liiki lihaskude: silelihaskude, vöötlihaskude ja südamelihaskude. Vöötlihaskude ehk skeletilihaskude koosneb keerukatest lihaskiududest, mille kokkutõmbed ja lõdvestumised võimaldavad keha ning selle osade liikumist. Skeletilihaseid saab inimene oma tahtega mõjutada. Silelihaskude paikneb siseelundite seintes ning kindlustab nende toimimise, näiteks tõugates toidumassi läbi seedeelundkonna või aidates kaasa vere liikumisele veresoontes. Südamelihaskude asub ainult südames, kus selle kokkutõmbed panevad vere soontes ringlema. Silelihaskoe ja südamelihaskoe lihased ei allu inimese tahtele.
Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Neuronite pikad jätked ulatuvad üle terve organismi ning moodustavad tiheda võrgustiku. Neuronid võtavad vastu ärritusi ning suunavad tekkinud impulsid pea- ja seljaajju ning sealt keha muudesse elunditesse.