Taimede tunnused

Esimesed organismid Maal olid väga väikesed ja lihtsa ehitusega. Nad elasid vees ja said eluks vajaliku energia lihtsatest orgaanilistest või anorgaanilistest ainetest. Nende rakkudes tuuma veel polnud, pärilikkuseaine paiknes rakus vabalt. Rakutuumata e eeltuumseid organisme on ka tänapäeval, need on bakterid.

Looduse edasise arengu käigus kujunesid rakutuumaga e päristuumsed organismid, kelle rakkudes on tuum. Algloomad, taimed, seened ja loomad kuuluvad rakutuumaga organismide hulka.

Kõige algelisemad taimed on rohevetikad, maismaataimede kõige algelisem rühm on sammaltaimed. Neist arenesid teised eostaimed: kollad, sõnajalad ja osjad. Eostaimedest arenesid paljasseemnetaimed ja nendest omakorda katteseemnetaimed.

• Taimede peamine erinevus loomadest ilmneb toitumises. Taimed fotosünteesivad, loomad aga toituvad valmis orgaanilisest ainest. Loomad sõltuvad seega otseselt (süües taimi) või kaudselt (süües taimtoidulisi loomi) taimedest.
• Taimed eraldavad fotosünteesil hapnikku ja tarbivad õhust süsihappegaasi. Mingi hulk hapnikku kulub ka taimedel hingamiseks, kuid neil on hapnikukulu väike. Loomad kasutavad taimede eritatud hapnikku hingamiseks ning eritavad süsihappegaasi. Seega sõltub loomariigi ja enamiku teiste organismide olemasolu täielikult taimeriigist.
• Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad, st nad ei saa asukohta vahetada ega ohu korral minema joosta. Pole aga õige väita, et taimed üldse ei liigu. Ka nemad peavad iga uue olukorraga kohanema, nii avab taim päevarütmi järgides õied, valgusallikast kaugel olev taim kasvab valguse poole jms.
• Taimerakud erinevad loomarakkudest mitme tunnuse poolest. Nendega tutvud peatükis 2.1.
• Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, kuigi taimede pikkuskasvul on piirid. Igal loomaliigil on seevastu enam-vähem piiratud kasvuaeg ja suurus. Taimed võivad elada väga vanaks. Mõni puu elab sadu, isegi tuhandeid aastaid. Loomade eluiga on palju lühem.
• Taimede organid on lihtsama ehitusega kui loomade omad. Loomadel moodustavad ühesugust ülesannet täitvad organid (e elundid) elundkondi. Taimedel elundkondi pole.
• Taimedel pole närvisüsteemi, mis enamikul loomadel reguleerib kogu organismi elutegevust. Erinevalt loomadest pole taimedel ka meeleelundeid väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtmiseks.
• Taimede ja loomade elutegevust reguleerivad erilised ained, s.o hormoonid. Hormoone toodetakse väga väikestes kogustes, kuid nende mõju organismi elutegevusele on suur. Taimes võivad hormoone toota paljud rakud, loomal sünteesitakse neid erilistes elundites. Enamiku loomade elutegevust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid, taimedel vaid hormoonid.
• Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk, selgroogsetel loomadel on toeks luustik.
• Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega, s.o vegetatiivselt (nt sibulatega), loomad aga tavaliselt mitte.

Kuna taimed ei liigu ühest kohast teise, reageerivad nad välistele mõjuritele teisel viisil kui loomad. Enamik taimede liigutusi on aeglased.

Osa taimede liikumisi on kindla suunaga. Küllap oled märganud, et nt aknast eemale paigutatud taim kasvab alati valguse suunas, samuti tungivad juured alati allapoole mulda ja varred suunduvad ülespoole. Niiviisi sunnivad taimi liikuma (kasvama) kindlasuunalised füüsikalised mõjurid: esimesel juhul valgus ja teisel maa raskusjõud. Taimede kindlas suunas kasvamist mõjutavad ka mitmesugused ained, nt suunduvad juured mullas toitainete ja vee poole.

Osal liigutustel pole kindlat suunda. Näiteks paljude taimede õied sulguvad ja avanevad öö ja päeva vaheldumisel, mõni taim reageerib soojusele, nt tuppa toodud tulbi õied avanevad.

Osa taimi reageerib puudutusele, mis on samuti füüsikaline ärritus. Tavaliselt on sel puhul taime reaktsioon üsna kiire. Näiteks kui mimoosi lehti puudutada, vajuvad need longu paari sekundiga, putuktoiduliste taimede lehed aga keerduvad kokku, kui putukas lehe näärmekarvu puudutab. Need on kiired liigutused ja pole seotud kasvamisega.

Taime kasvu ja arengut ning ka liikumist reguleerivad taime erilised kasvuained (hormoonid). Taim kasvab valguse poole seetõttu, et ühe kindla kasvuaine molekulid kogunevad taime valgustamata ossa (vt joonist). Kasvuaine toimel venivad sealsed rakud välja, see taime pool pikeneb ning taim pöördub vastassuunda, st valguse poole. Nii tõuseb ka lamandunud taim maapinnalt üles, kuna vastu maad asuval varrepoolel jääb valgusest vajaka.