Nimetab vähemalt neli liikuvat püha

Katsenõue loetakse täidetuks, kui noorkotkad oskavad peast nimetada neli liikuvat püha ja oma sõnadega kirjeldada nendega seotud kombeid.

Seotud sisu

Eesti rahvakalender

Igasugune rahvakalender on ajaarvamissüsteem koos tähtpäevadega. Rahvakalendriga on seotud erinevad kombed, uskumused, tabud ja lõbustused. Rahvakalender muutub ajas. Muutjateks on muutuvad majandus- ja loodusolud, poliitilised ja kiriklikud süsteemid, mood ja meedia, maitse, karismaatilised isiksused jne.

Eestlaste muistsest kalendrist on väga vähe teada, sest kalendriteateid on kirja pandud alles 19. ja 20. sajandil. Arvatavasti oli tähtsaim nädalate arvestamine. Peamiselt järgiti kuukalendrit, kuid arvestati oluliste päikesekalendri tähistega. Aegade jooksul on olnud keskne suurte tööde alguse ja lõpu tähistamine, suuremate looduse üleminekute pühitsemine.

Seotud sisu

Liikuvad pühad

Liikuvad pühad on tulnud sellest, et vanarahvas arvestas aega nädalates ja kuukalendrit järgides. Nädalaid arvestati mingist tähtpäevast teise tähtpäevani.

Nädalate loendus võis käia nii: jõulust kuus nädalat küünlasse, küünlast seitse maarjasse, maarjast neli jürisse, jürist üheksa jaani, jaanist neli jaagupisse, jaagupist kaks lauritsasse, lauritsast kaks pärtlisse, pärtlist viis mihklisse, mihklist kuus marti, mardist kaks kadrisse, kadrist neli jõulu.

Uuri, millised liikuvad pühad on olemas, millal need on ning millised on kombed ja uskumused.

Liikuv püha	Millal?	Kombed, uskumused
Vastlapäev ehk lihaheitepäev	Noorkuu teisipäev, seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, 3. veebruarist 9. märtsini	Vastlakuklid, hernesupp, liulaskmine, vurri tegemine
Urbepäev, palmipuudepüha	Pühapäev enne lihavõtteid	Tuppa tuuakse pajuoksad.
Vaikne nädal: suur neljapäev, suur reede, vaikne laupäev. Ametlikult on püha suur reede.	Nädal urbepäeva ja lihavõtete vahel	Suur reede on nii suur püha, et rohi ka ei kasva. Tööd ei tohi teha.
Lihavõtted ehk munapühad ehk ülestõusmispühad	Algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, 22. märtsist 26. aprillini	Süüakse mune, käiakse külas.
Tuhkapäev	40 nädala- ehk argipäeva enne ülestõusmispühi ehk üks päev pärast vastlapäeva	Pead ei kammita.

Tuuleristipäev	Kolm neljapäeva enne ristipäeva	Sellest päevast vaibuvad suured ja külmad tuuled.
Linnuristipäev	Kaks neljapäeva enne ristipäeva	Rändlinnud on tagasi jõudnud.
Leheristipäev	Üks neljapäev enne ristipäeva	Sel päeval on lehed puus ja rohi maas.
Ristipäev (taevaminemispüha)	40 päeva pärast lihavõtteid, neljapäev	Ranged töökeelud ja austav käitumine maa suhtes. Tõeline maa puhkuse ja pühaduse päev. Ristipäeval ei kasva rohi ega laula lind, ütleb vanasõna.
Suvistepühad (nelipühad)	Seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. maist 14. juunini.	Tuuakse kased tuppa, kiigutakse.
Advendiaeg	Algab pühapäeval neli nädalat enne jõule ja kestab kuni jõululaupäevani.	Oodatakse jõule, kaunistatakse kodu, käivad päkapikud.