Oskab ennast väärtustada ja oma käitumist hinnata

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar oskab ennast väärtustada (eneseanalüüs, enesekehtestamine) ja oma käitumist ning võimeid õigesti hinnata.

Seotud sisu

Eneseväärtustamine

Maailma nägemine ning tunnetamine algab igal inimesel pihta iseendast. Kõik sõltub sinu mõtteviisist, kuidas näed iseennast, teisi, sündmusi jmt.

Endasse suhtumine loob aga alustala teistega suhtlemiseks, väärtusteks ning tekitab rahulolu iseendaga.

Inimene, kes suhtub endasse positiivselt, on julge, avatud, enesekindel ning tunneb rõõmu oma saavutuste üle. Ta on valmis vastu võtma väljakutseid, seadma endale eesmärke ning sihte.

Kui sa väärtustad iseennast, pead oskama lugu pidada oma kaaslastest. Liigne enesekindlus võib tekitada probleeme, nii peab arendama endas ka sallivat külge. Salliv inimene otsib võimalusi, kuidas ka oma kaaslaste suhtes õiglaselt tegutseda.

Igal inimesel on hulk positiivseid külgi, mis muudavad ta ainulaadseks ning väärtuslikuks ühiskonnaliikmeks. Samas võid tunda, et soovid ka endas mõningaid külgi muuta – olgu selleks suhtlemine, halvad harjumused või mõned oskused.

Seda, kui soovid ennast muuta, nimetatakse enesearenguks. Millisest seitsmest sammust eneseanalüüs võib koosneda?

1. samm – tee eneseanalüüs!

Selleks, et ennast muuta, pead oskama märgata oma nõrkusi ning tugevusi. Esmalt keskendu sellele, millega oled enda juures rahul, ning peale seda pane kirja oma nõrgemad küljed ehk punktid, mida soovid enda juures muuta.

Minu tugevused	Küljed, mida soovin enda juures muuta
Olen avatud suhtleja.	Kardan suhelda võõrkeeles.
Mulle meeldib tegevusi korraldada.	Hilinen tihti.

2. samm – loo valmisolek!

Selleks, et hakata muutusi ellu viima ehk tegema enesetreeningut, pead ise olema selleks valmis.

Pea meeles! Sa saad muutuda vaid siis, kui sa ise seda soovid!

Enesekindluse kasvamist saad toetada sellega, et teed näiteks tegevusi, milles sa oled osav, püüad näha seda, et vigadest õpitakse, või tunned rõõmu iga väiksema õnnestumise üle.

3. samm – sõnasta eesmärgid!

Eesmärk aitab püsida õigel suunal ning saavutada seda, mida soovid. Hästi sõnastatud eesmärgis on sõnastatud järgnev:

kuhu soovid jõuda;
mida soovid saavutada.

Vali esmalt 1–2 külge, mida soovid arendada, ning sõnasta eesmärgid.

Näiteks: Soovin, et ma oleks alati õigel ajal kohal seal, kus pean.

4. samm – tee ettevalmistus!

Uuri, mida tuleb teha, et soovitud eesmärki saavutada. Küsi nõu vanematelt, sõpradelt, võib-olla oma õpetajalt, healt tuttavalt. Pane soovitused kirja!

Näiteks: Inimeseõpetetuse õpetaja soovitas uurida ajaplaneerimise kohta. Leidsin selle kohta ineternetist palju lugemist. Oluline on plaani kirjapanek, sellest kinnipidamine.

5. samm – sea konkreetsed sammud!

Selleks, et siiski muuta soovitud külge, peab kirja panema konkreetsed sammud, mida tegema hakkad. Need on asjad, mida saad ise kontrollida ning teha.

Näiteks: Mõtlen õhtul oma järgmise päeva tegevused läbi, panen need kellaajaliselt kirja ning jälgin päeval seda plaani.

6. samm – harjuta!

Selleks, et uus oskus saaks sulle omaseks, pead seda teadlikult harjutama. Niisamuti ennast kontrollima ning vajadusel ka tagant sundima.

Muutus ei ole alati kerge tulema, kuid tuge saad oma perelt, lähedastelt. Pane vahepeal oma mõtteid kirja.

Näiteks: Olen juba viiel õhtul oma järgmise päeva tegevusi planeerinud. Nii hea on päeval tehtud tegevused maha tõmmata ning olla valmis järgmisteks toimetusteks. Ma ei ole enam hilinenud, sest tean juba hommikul, mis mind päeval ees ootab.

7. samm – hinda saavutatut!

Vahepeal tuleb ennast veidi analüüsida – miks on midagi läinud plaanipäraselt ning leida ka põhjuseid sellele, kui midagi on läinud teisiti.

Proovi teha järeldusi ning pane need kirja.

Näiteks: Täna jäid mul lugemata raamatus soovitud leheküljed ning tuba koristamata, sest jäin sõpradega videokõnes pikalt juttu rääkima. Järgmisel korral pean jälgima kella ning jääma kindlaks oma plaanile.

Endasse positiivselt suhtuv inimene on julge ja tunneb rõõmu oma saavutuste üle. Foto: Markus Sein

Ennast väärtustades oskad lugu pidada ka oma kaaslastest. Foto: Markus Sein

Märka enda tugevaid ning ka muutmist vajavaid külgi!

Enese tugevuste ja nõrkuste leidmine.
Infootsing, ettevalmistustööd.
Täpsete sammude paikapanek.
Soovitud oskuse lihvimine.
Sihtide paikaseadmine.
Saavutuste analüüs.
Soov muuta ennast.

Seotud sisu

Enesekehtestamine

Ikka tuleb elus ette olukordi, kus sinu arvamus kaaslastega ei ühti – olgu need olukorrad kodus perega, koolis klassikaaslastega või sõpradega.

Selleks, et ennast kaaslas(t)ele selgeks teha, tuleb olla küll konkreetne, kuid samas on olulisel kohal teadlik väljendus. Selleks võib kasutada mina-sõnumit.

See on üsna leebe meetod, läbi mille sa suure tõonäosusega ei tungi ise kaaslase isiklikku ruumi, omavahelised suhted ei halvene ning inimene võib muuta oma käitumist.

Mina-sõnum koosneb neljast järgmisest etapist:

käitumine – milline tegevus sind häirib;
tunded – milliseid tundeid kaaslase tegevus sinus tekitab;
mõju – kuidas kaaslase tegevus sind mõjutab;
kirjeldus – soovi korral võid lisada kirjelduse ootusest, mida kaaslaselt ootad.

Tasub teada!

Enesekehtestamist kasutab inimene siis, kui ta tunneb, et tema isiklikku ruumi tungitakse.

Tutvu alloleva näitega, kuidas mina-sõnumit kasutada.

Käitumine		Tunded		Mõju		Kirjeldus
Sa mängisid minu toas oma mänguasjadega.	→	See ärritab mind, et	→	... pean igal korral esmalt need kokku korjama, et asuda oma tuba koristama.	→	Palun korja alati oma asjad kokku, kui lõpetad mängimise.

Pea meeles!

Kasutades mina-sõnumit

Ole konkreetne ja rahulik!
Väljenda oma tundeid ja soovi!

Käitumine

Sa ei kuula mind ning sul jääb töö õigeaegset tegemata ...
Kui sul jääb töö õigeaegselt tegemata ...
Sa esitad töö alati hiljem ja see ei muutu kunagi ...

Tunded

... see ärritab mind.
... see rõõmustab mind alati.
... see ärritab sind ka, eksole.

Mõju

... sest nii ei saa mina oma tööd mitte kunagi valmis, ma pean seda öösel tegema, siis kui sina juba ammu magad.
... sest nii ei saa mina oma tööd ka valmis ning pean seda öösel tegema.
... sest nii ei saa mina oma tööd valmis ja sa oled kindlasti selle üle õnnelik.

Kirjeldus

Palun ära tee oma tööd õigeaegselt!
Palun loe hoolega tööjuhiseid!
Palun tee oma töö alati õigeaegselt ära!

Seotud sisu

Võimete hindamine

Iga päev tuleb ette olukordi, kus pead hindama oma võimeid enne, kui ütled mõnele tegevusele/olukorrale sõna "Jah". Selleks võib olla pikal rännakul osalemine või mõne töö tegemine. Igal juhul pead sa hindama, kas sul on tegevuseks vastavad oskused, füüsiline võimekus või teadmised.

Inimese võimed jagunevad kehalisteks ning vaimseteks võimeteks. Erinevad võimed on arendatavad –nad muutuvad pidevalt tegevuse käigus.
Nende areng on väga tihedalt seotud näiteks inimese tahte ning iseloomuga.

Siinkohal ongi oluline eneseanalüüs, et sa oled teadlik oma tugevustest ning nõrkustest. Nii ei satu sa ebameeldivasse olukorda.

Näiteks, ei ole sobiv anda lubadust oma rühmavanemale, et viid läbi noorematele kodutütardele sõlmeteemalist õpituba, ilma et sa ise oleksid kalamehesõlme, seasõrga või liuglevat aasta enne teinud.

Oma võimeid pead hindama ka füüsilistes tegevustes. Näiteks on äärmiselt oluline hinnata oma ujumisoskust veekogus ujudes või jaksu, et osaleda mõnel väga pikal rännakul.

Oma võimete tundmine ja nende hindamine