Sissetulekud

• Kust pere raha saab?
• Mis on inimeste peamised sissetulekud?
• Miks inimesed peavad makse maksma?
• Kuidas saad aru küsimusest „kui palju sa palka saad?“
• Mida tähendab brutopalk ja netopalk?
• Mille poolest bruto- ja netopalk erinevad?

Tavaliselt on pere sissetulekutest kõige tähtsamal kohal töötasu ehk palk. Palk [mõiste: palk – tasu, milles pooled on kokku leppinud ja mida tööandja maksab töötajale töö tegemise eest]on tasu, milles pooled on kokku leppinud ja mida tööandja maksab töötajale töö tegemise eest. Lisaks võib tööandja inimesele maksta lisatöö eest lisatasu või heade töötulemuste eest preemiat või tulemustasu.

Küsimusele „Kui palju sa palka saad?“ saab vastata kahte moodi. Vastuseks võid öelda rahasumma, milles olete tööandjaga kokku leppinud ja mis on lepingus kirjas. See on brutopalk. Brutopalga [mõiste: brutopalk – töötasu, mis on lepingus kirjas. Brutopalgas sisalduvad ka kohustuslikud maksud riigile]hulka on arvestatud ka kohustuslikud maksud ja maksed (tulumaks, töötuskindlustusmaks ja kogumispensioni makse). Teine võimalus samale küsimusele vastates on öelda see summa, mis sa kätte saad. See on netopalk. Netopalk [mõiste: netopalk – töötasu, mille töötaja saab kätte pärast maksude maha arvamist. See on raha, mida inimene saab kulutada]on töötasu, mille töötaja saab kätte pärast maksude ja maksete maha arvamist. See on raha, mida inimene saab kulutada.

Mõned inimesed arvavad, et riik võtab maksudena inimestelt raha ära. See ei ole päris nii. Riik kogub maksuraha selleks, et korraldada elu riigis ja pakkuda inimestele turvalisust. Turvalisus ei tähenda ainult kindlustunnet oma elu pärast. Riigi ülesanne on pakkuda ka sotsiaalset turvalisust. See tähendab, et riik toetab neid inimesi, kes ei tule mingil põhjusel ise oma eluga hästi toime. Nii pakub riik erinevaid abirahasid, pensioneid ja toetusi. Näiteks vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, peretoetused jne.

Sellised toetused võivad olla pere olulised sissetuleku allikad. Sotsiaalset turvalisust saab riik pakkuda tänu sellele, et inimesed maksavad makse. Riigi eelarvest läheb sotsiaalse turvalisuse tagamiseks kõige suurem hulk raha.

Vanaduspensioni[mõiste: vanaduspension – rahaline toetus riigilt pensioni-ealistele inimestele] saavad iga-kuiselt inimesed, kes on pensioni-ealised. Vanaduspensioni saamiseks peab inimesel olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži. Vanaduspensionit makstakse ka siis, kui inimene töötab. Vanaduspensioni suurus sõltub sellest, kui kaua inimene on töötanud ja kui palju ametlikult palka saanud.

Lapsetoetus [mõiste: lapsetoetus – igakuine riigi toetus alates lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni või pärast seda kui noor kooli lõpetab]on igakuine toetus alates lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni või peale seda kui noor kooli lõpetab.

Toitjakaotuspensionit[mõiste: toitjakaotuspension – toetus lapsele, kellel on surnud teda üleval pidanud vanem] saavad inimesed, kes on kaotanud pereliikme, kes oli pere toitja.

Töövõimetuspensionit[mõiste: töövõimetuspension – raha, mida saavad inimesed, kes ei ole võimelised tööga elatist teenima või see on raskendatud] saavad inimesed, kes ei ole võimelised tööga elatist teenima või see on raskendatud. Seda pensionit saadakse iga-kuiselt.

Sünnitoetus[mõiste: sünnitoetus – ühekordne toetus lapse sünni puhul] on ühekordne toetus lapse sünni puhul.

Vanemahüvitise[mõiste: vanemahüvitis – asendus-sissetulek vanemale, kes lapse kasvatamise tõttu viibib töölt eemal (n-ö emapalk või isapalk)] eesmärk on võimaldada vanemal lapsega kodus olla. Vanemahüvitust makstakse iga-kuiselt tavaliselt kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni. Vanemahüvitist makstakse kas lapse emale või isale. 

Lasterikka pere toetus[mõiste: lasterikka pere toetus – igakuine toetus, mida makstakse emale või isale, kelle peres kasvab kolm või rohkem last]t makstakse perele, kus kasvab kolm või rohkem last. Toetust makstakse ühele vanemale iga-kuiselt.