Mõtle ja arutle!
- Mis juhivad inimese organismi tööd?
- Milline erinevus on närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete töös?
Inimese organism püsib tasakaalus.
Inimese sisekeskkond on püsiv
Rakkudes toimuvad pidevalt keemilised reaktsioonid.
See on vajalik organismi elus püsimiseks.
Normaalseks tööks vajavad rakud kindlaid tingimusi:
- kehas peab olema kindel temperatuur
- veres ja kudedes peab olema kindel kogus vett
- kehas peab olema kindel kogus mitmesuguseid teisi aineid.
Inimesed saavad elada mitme-sugustes tingimustes, nii kuumas kui ka külmas kliimas. Ükskõik, kas väljas on külm või kuum, jääb inimese sisekeskkond muutumatuks.
Selleks, et sisekeskkond oleks püsiv, töötavad koos erinevad elundkonnad närvisüsteemi ja hormoonide juhtimisel.
Inimesed saavad elada mitmesugustes tingimustes.
- Inimese organismis ei toimu muutusi.
- Inimese organism säilitab püsivat kehatemperatuuri.
- Inimese organism hoiab kindlaid tingimusi rakkude tööks.
- Inimese organism ei vaja midagi väliskeskkonnast.
Kuidas organism hoiab püsivat sisekeskkonda?
Kui organismis toimub mõni muutus, käivitab organism vastupidise reaktsiooni, mis taastab esialgse olukorra. Seda võib võrrelda külmkapi tööga. Kui temperatuur külmikus tõuseb, lülitub mootor tööle. Kui kapis on piisavalt külm, lülitub mootor välja.
Samamoodi toimib ka inimese organism.
Inimese normaalne keha-temperatuur on ligikaudu 37 ⁰C.
Inimese kehatemperatuuri kontrollib peaaju.
Kui kehatemperatuur langeb, paneb peaaju organismis tööle soojust tootvad protsessid:
- karvapüstitaja-lihased tõmbuvad kokku – nahale tekib „kananahk“
- lihased hakkavad vaheldumisi kokku tõmbuma ja lõtvuma –tekivad külmavärinad
- naha veresooned muutuvad kitsamaks – nahk muutub kahvatuks
- organism hakkab lagundama energiarikkaid toitaineid – toodab rohkem energiat, mis annab sooja.
Kui organism saavutab normaalse temperatuuri, jõuab tagasiside selle kohta peaaju närvikeskusse. See pidurdab soojatootmise.
- Veresooned laienevad.
- Karvapüstitaja-lihased tõmbuvad kokku.
- Külmavärinad soojendavad keha, kuna lihaste töötamisel tekib soojus.
- Veresooned tõmbuvad kokku, naha pindmise kihi alla jõuab vähem verd.
- Higistamine aitab tõsta kehatemperatuuri.
Samamoodi jõuab ajju ka info keha üle-kuumenemise kohta. Vastuseks sellele algavad organismis protsessid, mille tulemusel kehatemperatuur langeb.
Ülesanne 3
Uuri, miks ei tohi kuumal suvepäeval jätta lapsi ja lemmikloomi kinnisesse autosse, isegi mitte lühikeseks ajaks.
„Graafik: kui kiiresti ja kui kuumaks läheb päikese kätte pargitud auto“
„Beebidel ja väikelastel tekib autos kiiresti ohtlik ülekuumenemine“
Kuidas töötab organism ohuolukorras?
Ohu-olukorras töötavad koos meie meele-elundid, närvisüsteem ja hormoone eritavad elundid.
Meeleelundite, näiteks nägemise kaudu, saame infot ohu kohta. Meeleelunditest liigub teave peaaju vastavasse keskusse.
Verre paiskub neerupealiste hormoon adrenaliin.
Peaaju ja hormoonid panevad tööle kõik teised elundkonnad: süda hakkab kiiremini tööle, vererõhk tõuseb, hingamine sageneb, veri viib lihastesse rohkem toitaineid ja hapnikku.
Nii valmistub organism pingutuseks.
Ohu-olukorras teevad elundkonnad koostööd, et ohule vastu seista. Kui oht kaob, taastub organismi normaalne olukord.
1. Milline oli ohuolukord?
2. Mis elundi kaudu said infot ohu kohta?
3. Mis hormoon eritus verre?
4. Milliseid muutusi tajusid organismis?
5. Kuidas olukord lahenes?
