Mõtle ja arutle!
Kõik meie ümber koosneb ainetest. Ainetest koosnevad meie toit, meie asjad ja ka meie ise.
- Milliseid aineid on vaja pannkookide küpsetamiseks?
- Millest on valmistatud paber?
Kõik meie ümber koosneb ainetest. Ainetest koosnevad meie toit, meie asjad ja ka meie ise.
Ained koosnevad väikestest osakestest – aatomitest.
Aatomid on nii väikesed, et neid pole võimalik näha. Aatomit pole võimalik näha ka tänapäevaste masinatega. Sellepärast on inimestel aatomitest ainult kujutlus. Kujutluste järgi on loodud aatomimudelid. Kõige lihtsam aatomimudel on kerakene.
Eri aatomid on eri suurusega ja seda arvestatakse keramudelite koostamisel.
Eri aatomeid on umbes sada ja neid tähistatakse tähtedega. Joonistel värvitakse aatomite kujutised eri värvi. Nii on lihtsam joonisest aru saada. Tegelikult ei ole aatomid värvilised.
Aatomeid nimetatakse neist moodustuva aine järgi: kulla aatom, raua aatom, hapniku aatom jne.
Eri aatomeid on umbes sada, aineid on aga tuhandeid. Kuidas on see võimalik? Aatomid võivad omavahel ühineda ja moodustada püsiva ühenduse. Ühinemisel moodustub molekul.
Molekul võib moodustuda üht liiki aatomitest.
Näiteks hapnik, mida me hingame, koosneb kahest hapniku aatomist. Kui ühinevad kolm hapniku aatomit, tekib uus aine osoon. Osoon tekib siis, kui lööb välku. Ka leidub osooni männimetsas. Vähestes kogustes osoon on inimesele tervislik.
Sama liiki aatomitest koosnevaid aineid nimetatakse lihtaineteks.
Ühest aatomist koosnevat hapnikku leidub looduses väga vähe. | Hapniku molekul koosneb kahest hapniku aatomist. | Osooni molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. |
![]() | ![]() | ![]() |
Molekuli võivad moodustada eri liiki aatomid.
Enamiku ainete molekul tekib eri liiki aatomite liitumisel. Kõige tuntumad sellised ained on vesi ja süsihappegaas.
Eri liiki aatomitest koosnevaid aineid nimetatakse liitaineteks.
![]() | ![]() |
Vee molekulis on ühinenud üks hapniku aatom ja kaks vesiniku aatomit. | Süsihappegaasi molekulis on ühinenud kaks hapniku aatomit ja üks süsiniku aatom. |
Molekuli koostist väljendab molekul-valem. See näitab molekuli moodustavate aatomite liiki ja arvu.
Vee molekulvalem on H2O (loe: haa-kaks-oo).
See tähendab, et vee molekulis on kaks vesiniku aatomit ja üks hapniku aatom. Kokku on vee molekulis seega kolm aatomit.
KEEMILISTE ELEMENTIDE PERIOODILISUSTABEL
Hingamisel ja põlemisel tekib süsihappegaas, mille molekul-valem on CO2. Kui me paneme ahjusiibri liiga vara kinni, jääb põlemisel hapnikku väheks. tekib vingugaas, mille molekulvalem on CO. Vingugaas on mürgine.
Tulekahju ajal tekib ruumis mürgine vingugaas.
Vingugaas on kergem kui hapnik ja süsihappegaas. Seetõttu tõuseb vingugaas lae alla.
Põlevast ruumist põgenedes peab inimene hoiduma põranda lähedale.
Vali failid, mida soovid lisada. Toetatud formaadid on txt, html, htm, pdf, odt, odp, ods, xls, xlsx, ppt, pptx, pps, doc, docx, rtf, png, jpg, jpeg ja gif.
Nimi | |
---|---|
eemalda |
NB! Lingi alguses peab olema „http://”!
Opiq kasutab küpsiseid, mis on vajalikud veebisaidi töötamiseks, turvalise kasutamise tagamiseks, kasutamise analüüsimiseks ning parima kasutusmugavuse pakkumiseks.
Küpsis on kasutaja arvutist veebisaidi serverisse saadetav väike fail, mis sisaldab veebisaidi tööks vajalikke andmeid kasutaja ja tema eelistuste kohta.
Enamus küpsiseid on Opiqu tööks tingimata vajalikud. Analüütilistest küpsistest on võimalik loobuda ning sellisel juhul ei kasutata sinu kasutusandmeid Opiqu arendamiseks. Loe lähemalt