Keemia õpik 8. klassile

Raamat on põhikooliõpikute seeria esimene osa. Tutvutakse keemia põhimõistete, ainete ehituse, hapniku ja vesiniku ning nende tuntuimate ühendite, hapete ja aluste, metallidega. Raamat sisaldab ka lisamaterjali, mille lugemine pole kohustuslik, kuid mis seletab mõistete ajaloolist tausta või täiendab põhimaterjali. Katsed on esitatud uurimisülesannetena, millele pole täpset tööjuhist antud. Katse eeldab kõigepealt hüpoteesi püstitamist ning uurimisviisi ja -tingimuste läbiarutamist õpetajaga. Lisaks kordamisküsimustele on tekstis esitatud ka mõtlemisküsimusi, millele ei ole õpikus otsest vastust. Neile lahenduse leidmine eeldab põhjalikumat
järelemõtlemist, teatmekirjandusega tutvumist ning vajaduse korral õpetajaga läbiarutamist.
E-õpik ühendab õpiku ja kahes osas ilmunud töövihiku. E-õpikus on senisest rohkem fotosid ja lisatud on ka põhimaterjali illustreerivaid videosid. Materjali on täiendatud, parandatud ja esitatud eakohaselt ning huviäratavalt. Õppetekstile on lisatud kinnistavaid küsimusi ning tööülesandeid on võimaluse korral vormistatud nii, et need oleks automaatkontrollitavad.

1. Millega tegeleb keemia

Järg
Peatükk
1.1. Meid ümbritsevad ained
Tasuta tutvumiseks!
1.2. Aine omadused
1.3. Ohutu töötamine keemialaboris
1.4. Katsevahendid keemialaboris
1.5. Füüsikalised ja keemilised nähtused
1.6. Lahused ja lahustumine
1.7. Pihused ja nende liigid
1.8. Lahuse protsendiline koostis
1.9. Kordamiseks

2. Ainete ehitus

Järg
Peatükk
2.1. Aatomi ehitus
2.2. Keemilised elemendid
2.3. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
2.4. Perioodilisustabeli ehitus
2.5. Liht- ja liitainete molekulid
2.6. Keemilised sidemed molekulis. Molekulmassid
2.7. Ioonid
2.8. Ioonidest koosnevad ained
2.9. Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained
2.10. Kordamiseks

3. Hapnik ja vesinik, nende tuntumaid ühendeid

Järg
Peatükk
3.1. Hapnik looduses ja laboris
3.2. Hapnik kui oksüdeerija
3.3. Oksüdatsiooniastme arvutamine
3.4. Oksiidide valemid ja nimetused
3.5. Tuntumaid oksiide
3.6. Keemiliste reaktsioonide võrrandid
3.7. Vesinik. Redoksprotsessid
3.8. Vesi
3.9. Vee toime ainetesse, märgumine
3.10. Kordamiseks

4. Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

Järg
Peatükk
4.1. Happed
4.2. Tuntumaid happeid
4.3. Alused. Neutralisatsioonireaktsioon
4.4. Tuntumaid aluseid. Ühinemis- ja lagunemisreaktsioonid
4.5. Lahuste pH-skaala
4.6. Soolad
4.7. Tuntumaid sooli
4.8. Kordamiseks

5. Metallid

Järg
Peatükk
5.1. Metallide ühiseid omadusi
5.2. Metallide füüsikaliste omaduste võrdlus
5.3. Metallilised elemendid perioodilisustabelis
5.4. Metallide reageerimine hapnikuga
5.5. Metallide reageerimine hapetega
5.6. Keemilise reaktsiooni kiirus
5.7. Levinuim metalliline element: alumiinium. Metallide sulamid
5.8. Raud ja raua sulamid. Metallide korrosioon
5.9. Kordamiseks

6. Lisad

Järg
Peatükk
6.1. Mõisted
6.2. Sõnaseletused
6.3. Tabelid: tihedused, sulamis- ja keemistemperatuurid
6.4. Perioodilisustabel
6.5. Indikaatorite värvusi

7. Impressum

Järg
Peatükk
7.1. Impressum