Kultuur, tekst, sõnakunst

Inimesed elavad ühtaegu looduse ja kultuuri vallas. Kultuur on inimeste endi loodud vaimne ja aineline keskkond. Seda luuakse ja arendatakse väga mitmekesisel moel, alates lihtsate tarbeesemete valmistamisest kuni keerukate suhte- ja mõttesüsteemideni, nagu poliitika, õigus, teadus, religioon jm.

Kultuuriloomes on tähtis roll keelel. Keele abil inimesed suhtlevad, mõtestavad maailma ja oma kogemusi, talletavad oma mõtteid ja teadmisi. Nõnda tekivad tekstid – tähenduslikult sidusad ja terviklikud keelelise väljenduse ühikud. Leidub kõikvõimalikus mahus ja vormis tekste. Mõned on väga lühikesed, nii et ei moodusta isegi tervet lauset, kuid edastavad siiski mingi iseseisva sõnumi (näiteks mõningad rituaalsed või viisakusvormelid, juhised, keelusildid jm), mõned väga pikad. Mõned on argikeelsed, mõned esindavad teisi keelekujusid. Osa tekstide sisu ja vorm on põhjalikult kaalutud ja viimistletud, osa improviseeritakse jne.

Tekstid täidavad kultuuris erinevaid ülesandeid. Kunstiliste tekstide ülesanne, mis neid muudest tekstidest eristab, on lugeja ilumeele mõjutamine, kunstilise elamuse valmistamine. See on sõnakunsti esteetiline funktsioon. Kuid sõnakunst täidab ka muid funktsioone, näiteks eetilist, sotsiaalset ja tunnetuslikku – kunstiline tekst võib juurelda väärtushinnangute ja valikute üle, käsitleda inimese suhteid ühiskonnaga ning ühiskondlikke probleeme, aidata inimesel ennast ja ümbrust paremini mõista.

Kunstilised tekstid ei vastandu seega ühemõtteliselt muudele tekstidele. Mida vanemad on tekstid, seda raskem on neid funktsioonide põhjal eristada. Muistsed tekstid täitsid korraga mitmesuguseid ülesandeid: talletasid ajalugu või seadusi, andsid edasi teadmisi ja oskusi, tasakaalustasid inimese suhteid teiste inimeste ning jumalike jõududega.

Modernses maailmas eristatakse tekste funktsiooni poolest selgemini. Kunstilise teksti puhul on esiplaanil esteetiline funktsioon ja autori loominguline eneseteostus. Sellegipoolest võib ka kunstilisel tekstil olla nii autori kui ka lugejate jaoks teisi funktsioone. Samuti on võimalik mis tahes kavatsustega loodud teksti tajuda ja tõlgendada eeskätt esteetilisest küljest.

Teksti tajumine kunstina sõltub suuresti lugeja harjumustest ja ootustest. Kunstilise teksti määratlus muutub seepärast ajast aega ja kultuurist kultuuri. Aegade jooksul on kõigis kultuurides kinnistunud väljendustavasid, mida peetakse kunstiliseks. Traditsiooniga tuttav lugeja tunneb kunstilise teksti ära näiteks eripärase sõnavara, lauseehituse, rütmi, teemade, teksti ülesehituse, tegelaste või sündmuste järgi.

Traditsioonid muutuvad ja avarduvad kogu aeg. Inimese loovus ning koos keskkonnaga uuenev tunnetusvajadus sunnivad otsima järjest uusi väljendusvahendeid. Tänapäevaks on sõnakunstis katsetatud kõikvõimalikke tekstivorme ja keelekujusid, sh on kunstilist rakendust leidnud argikeel ning muudki keeleregistrid. Seepärast pole nüüdisajal põhjust ühtegi keelekuju pidada iseenesest kunstilisemaks kui teisi.

Sõnakunsti traditsioone nii lääne kultuuris kui ka mujal on aga kasulik tunda, et mõista, kuidas uuem kirjandus on kujunenud, mille poolest varasemast erineb ning kuidas on sellega seotud. Kultuuri elujõu ja arengu jaoks on ühevõrra olulised nii uuenemispüüd kui ka pidev side eri ajastute, traditsioonide ning inimeste vahel. Uuem kultuur, sealhulgas sõnakunst, ei vaheta vanemat välja, vaid toetub sellele ning suhestub sellega kogu aeg.