Voldib riigilipu kokku ning tunneb selle kasutamise korda

Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp. Eesti lipu kohta kasutatakse ka sõna sinimustvalge. 

Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on riigilipp üle 100 aasta vana. Nende riikide seas on ka meie Eesti. Veel haruldasem on see, et meie esimene lipp on alles. 

Noorkotkad on osalenud mitmetel Eesti lipu heiskamistel ja langetamistel. Eesti lipp on püha ja seda peab austusega kohtlema. 

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Jaaniööl Eesti lippu ei langetata. 

Lipp võib olla heisatud ka alaliselt, kuid pimedal ajal tuleb see siis valgustada. 

Vahel on vaja lipp ka vardast maha võtta ja kokku voltida. Riigilippu ei voldita suvaliselt, järgima peab kindlaid reegleid!

• Lipu heiskamine õnnestub kahekesi paremini.
• Üks heiskaja kinnitab mastinöörid lipu nurkade külge.
• Teine heiskaja hoiab lippu, et see ei puutuks maapinda ega läheduses olevaid esemeid.
• Lipp heisatakse rahulike tõmmetega.
• Lipu alanurgast tulevat mastinööri hoitakse parajalt pingul.
• Lipp tõmmatakse tavapärasel heiskamisel masti tippu. 
• Pingul mastinöörid võib keerata kord või paar masti ümber, et need tuules vastu masti ei peksleks.
• Seejärel kinnitatakse algul tõstenöör ja siis langetusnöör masti allosas oleva kinnituskonksu külge. 
• Lipu langetamisel võtab abistaja lipu vastu nii, et see ei puutuks maapinda.

Riigilippu on kõige parem koos kaaslasega kokku voltida. Volditakse järgmiste sammude kaupa:

• Hoidke kinni lipu lühema serva nurkadest.
• Pöörake lipu valge siil musta siilu peale. 
• Pöörake lipu sinine siil valge peale.
• Ulatage lipu otsad omavahel kokku.
• Voltige veel kord pooleks.
• Lipp on õigesti volditud, kui näha jääb ainult must värv.