Tõenäosus
Matemaatikas iseloomustatakse juhuslikke sündmusi arvsuurusega, mis on nulli ja ühe vahel ning seda nimetatakse selle sündmuse tõenäosuseks[mõiste: tõenäosusteooria – matemaatika osa, mis uurib juhuslike nähtuste üldisi seaduspärasusi sõltumatult nende nähtuste konkreetsest sisust ja annab meetodid nendele nähtustele mõjuvate juhuslike mõjude arvuliseks hindamiseks].
Hinne | 2 | 3 | 4 | 5 |
Arv | 2 | 7 | 5 | 3 |
Suhteline sagedus % |
- Tõenäosus, et juhuslikult võetud töö hinne on
- 4, on
- vähemalt rahuldav, on
- Kõige tõenäolisemalt on selle juhuslikult võetud töö hinne
- Milline on tõenäosus, et perre oodatud laps sünnib pühapäeval?
≈ - Tõenäosus kui tähtsat sündmust on oodata laupäevaks.
- Mitu erinevat kahekohalist arvu saab automaat moodustada?
arvu - Kui suur on tõenäosus, et aknasse ilmub 77?
- Kui suur on tõenäosus, et aknasse ilmub kaks ühesugust numbrit?
- Kui masin võimaldab valida võidu saamise viisi, siis tõenäoseim on võita võimalusega
Masina pakutud valikud
A. Arv lõpeb 7 või 9-ga | B. Arv jagub 5-ga, aga ei alga 5-ga | C. Arv on algarv |
Märka
Lotopileteid ostes tasub teada põhitõde: mida suurem on võidusumma, seda väiksem on võidu tõenäosus.
„Nii näiteks on Eurojackpoti peavõidu (10–90 miljonit €) võitmise tõenäosus 1 : 95 miljonile, Bingo Loto peavõidu võitmine (ligikaudu 350 000–450 000 €) aga oluliselt tõenäolisem, s.o 1 : 1,7 miljonile,“ rääkis Eesti Loto turundus- ja müügidirektor.
