Toote või eseme valmistamiseks kulub toorainet, mida tuleb kaevandada (nt nafta, mineraalid, metallimaagid). Maavarad paiknevad Maal ebaühtlaselt ja nende kaevandamine nõuab omakorda ressursse: 7–10% kogu maailma energiatoodangust. Kaevandamiseks vajaminev energia saadakse peamiselt fossiilsetest kütustest, nagu nafta ja kivisüsi. Tarbimise kasv arenenud maades on loodusvarade vähenemise, saastuse, kliimamuutuse ja keskkonna üldise allakäigu peamine põhjus, mis on kaasa toonud tarbimisjärgsele ühiskonnale üleminemise vajaduse.
Vahemikus 1950–2005 kasvas ülemaailmne metallide tootmine kuus korda, nafta tarbimine kaheksa korda ja maagaasi tarbimine 14 korda. 2011. aastal toodeti 82% kogu maailma energiast fossiilsete kütustega, 13% energiavajadusest kaeti taastuvenergia allikatega ning 5% tuumaenergiaga. Tõsiseid keskkonnaprobleeme põhjustab nafta ammutamine maapõuest. Puurtornide rajamine tekitab müra, mis häirib vee-elustikku, ning nafta transport tankerite ja torujuhtmete abil suurendab oluliselt keskkonnasaaste riske. Näiteks võib Nigeri jõe deltat Nigeerias pärast 50 aastat kestnud naftavarude ekspluateerimist nimetada katastroofipiirkonnaks. Nigeri delta on suurim Aafrika märgala ja koduks enam kui 20 miljonile inimesele 40 etnilisest rühmast. Sealsed mangroovid ja vihmametsad on ühed mitmekesisemad maailmas ning delta viljakatel muldadel võiks kasvatada paljusid põllukultuure. Sealsed mageveekogud sisaldavad kõige rohkem mageveekalaliike Lääne-Aafrikas. Nüüdseks on aga deltat ümbritsevatesse ojadesse, farmidesse ja metsadesse lekkinud üle miljoni tonni toornaftat. Hooletu naftaammutamise tagajärjel on pinnas saastunud ja põlluharimine raskendatud. Veekogudes surevad kalad massiliselt. Koos toornaftaga maapõuest tuleva gaasi transportimine end ära ei tasu, mistõttu põletatakse see kohapeal, tekitades sama palju kasvuhoonegaase kui 18 miljonit autot. Lisaks vabaneb gaasi põletamisel toksilisi ühendeid, mis mürgitavad ümbritsevate piirkondade inimesi.