Vaata lõiku lühidokumentaalfilmist „Eesti looduslikud pühapaigad“, milles Kristiina Ehin tutvustatab Paluküla hiiemäge. Kirjuta ja arutle suuliselt, millised mõtted jäävad videost kõlama.
Eestlasel on kolm püha kohta – saun, hiis ja kirik.
Matthias Johann Eisen
Meie esivanematelt on meieni jõudnud palju lugusid ja muistendeid hiite kohta. Hiis on püha koht, enamasti metsatukk või puudesalu, kus asuvat jumalused – nende kohalolust annab märku okste ja lehtede sahin. Mõnes hiies on olnud ka surnute matmispaik – kadunute hinged on üheks hiite pühaduse allikaks. Hiiemetsade ja -salude puudumisel võisid nende aset täita ka üksikud puud. Peale tammede austati pühade puudena veel mände, saari, pihlakaid, jalakaid, vahtraid, pärni.
Hiiemetsas ja hiiepuude all käisid inimesed neljapäevaõhtuti palumas ja ohverdamas, ent ohverdati ka muul ajal. Hiiepuid peeti nii pühaks, et keegi ei julgenud neilt oksagi murda. Oksi võis tarvitada ainult haiguste raviks, muidu ei tohtinud hiiepuid puudutada ega nende alt marjugi korjata. Puude alla toodi toiduaineid, ka raha. Raha maeti tüve lähedale maa sisse.
Hiies oli ka pühakujusid. Mingi osa pühast alast võis olla ümbritsetud taraga: see aitas selgemini eraldada püha ja puutumatut piirkonda tavalisest, argisest. Hiie juurde kuulusid sageli kivid, veekogud, kalmed, kiige- või tantsuplatsid.
Alljärgnevad katkendid on kogutud erinevatest paikadest ja erinevatel aegadel. Selliseid mälestuskilde vanadest uskumustest ja kommetest on Eesti Rahvaluule Arhiivis tuhandeid, kokku moodustub neist üsna terviklik pilt. Nendel ülestähendustel on kulla hind, nad on oluline osa eesti rahva kollektiivsest mälust.
Vali igale tekstile sobiv pealkiri.
Vaida küla all kopeldes asunud endistel aegadel suur kõrge metsasalk ehk hiis. Hiie ääres olnud suur pärn ja all allikas, mida inimesed nimetanud ohvri- ja terviseallikaks. Rahvas käinud sel allikal ohverdamas, visanud raha allikasse, siis kui hiis hakanud hirmsasti mühisema ja kohisema. See mühisemine ja kohisemine ei ole mitte tulnud tuultest, vaid hakanud iseenesest mühisema ja kohisema. Kui rahvas visanud rahasid allikasse, siis jäänud see hirmus kohisemine ja mühisemine ära. (Jüri, 1939)
Üleüldse peeti kõiki hiiepuid austamisega pühaks. Arvati, et üksnes hiiepuudelt abi võib saada. Kes puu juurest paha paisede ja muu väljaspidiste haiguste vastu abi käis otsimas, see võtnud puu alt mulda, õerunud sellega haiget kohta, ära minnes pistnud abiotsija ohvrianniks enamiste raha maa sisse; ka hõbesõlgesid ja mõnda muud väärt asja. (Käina, 1895)
Vanal aal old Oru mõisa Kämla küla all suur sanglepamets, mida hiieks saand nimetud ja kangeste pühaks peetud, nii et keegi ei ole julgend sealt võsukest võtta. Kord on sealt üks mees ühe võsu lõegand, ja kohe jäänd mees sellest haigeks. Põle muidu terveks saand, kui viind selle lepavõsu hiide tagasi, siis saand mees jälle terveks. (Kose, 1896)
Põltsamaalt Adavere teed välja sõita, üsna Põltsamaa lossi lähedal paremat kätt tee ääres kasvavad praegugi alles veel mõningad harvad suured vanad kased. Sääl olla vanal ajal püha hiis olnud, kus ohverdatud ja palutud. Keegi ei ole säält tohtinud ühtegi puud maha raiuda ega mitte raasukestki puude küljest ära lõigata. Kes seda teinud, see kohe haigeks jäenud ja peagi surnud, kui osava targa abi ei ole varsti käepärast olnud. Kuid need raad, mis puude otsast maha kukkunud, pidanud rahvavanemad kokku koguma ja hiie all ära põletama, sest hiiealune muru pidanud alati täieste puhas ja korrapäraline olema, kuhu mitte midagi roojastust ega mustust ei ole tohtinud jätta. (Viljandi, 1896)
Paluküla Hiiemäel oli ennem ohvrikivi. Ümberkaudne rahvas käis kõik seal ohverdamas. Ohverdamiseks viidi ikka alati midagi värsket ehk uudisvilja. Kord oli keegi mees õlut teinud ja saatnud ka õlut ohverdamiseks. Ta pole seda ise viima läinud, vaid saatnud kellegi teisega. Läinud juba tükk aega mööda. Mees arvanud, et eks nüüd ole juba õlut küll kohal ja hakanud õlut jooma. Nii kui ta saanud õlut mekkida, kohe löönud vaadi vits pealt ära ja õlut kõik põrandale. See tähendas, et õlut ei olnud veel kohal. Teine juhus oli nii, et Hiiemäelt oli palju leppi maha raiutud. See tähendas halba, sest ennemalt olid ohvrikivi ümbruses asuvad puud pühad. Ja see ennustus läkski täide. Sel aastal suri külas palju loomi ära. (Rapla)
...ja äkki kesk uinuvat linna
vastu poolikut kaduvat kuud
ulgus koer
nagu tahaks ta minna
appi sellele kes ei saa minna
ära tapja eest
kusagil kaugel
...ulgus koer
vastu poolikut kuud
Miks on loomad nii targad?
Kuid muud?
Muud magavad
pitslinad laugel
ega teagi kuis
põlevad puud
Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Mu kõrval on pilgeni kaev
Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Ka ämber on kaevulael
Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Mul on meeletu meeletu janu
Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Juba südames tuli teeb valu
Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Tahaks hüüda kuid mul pole suud
Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Kes aitaks küll põlevat puud!
Üksainus usk, üks pühadus mul oli. Üks armastus. Üks tugi vanaks eaks. Üks paigalseisja, kelle juurde tulin kui paha laps, kes tahab saada heaks.
Mu eluiga – kümnendik ta elust – ta juures olles tundus tühine. Mu suurim valu – tuhandik ta valust – see ometi meil oli ühine.
Ta tõrkumata võttis kõik mu vaevad ja andis nõu mul oma tummal moel. Ta seisis, mullas juur ja peaga taevas: meist igaüks tal oli kadund poeg.
Ja igaüks, kes tema juurde tuli, sai usku, lootust, jõudu, hingerahu. See et ta südamesse tehti tuli me mõistusesse kuidagi ei mahu.
Eks terve mõistus keeldu uskumast, kui tapetakse puud või väetit last...
Süüdati mõisaid,
kõrtse ja muuseume.
Siis tuli kirkurüüste.
Nüüd siis põlevad
pühad puud.
Kuid meie
usume.
Kiuste.
Meie usume
et nagunii
läheb halvasti sellel
kes süütas eestlaste
püha puu
Ta põeb pikalt ja piinarikkalt
ja keegi ei leevenda ta valu
Ta ei saa end ise aidata
ja keegi ei tule talle appi
Ta põleb ära seestpoolt
ja keegi ei tõtta kustutama ta tuld
Tal on vesi käeulatuses
aga ta ei suuda selleni jõuda
Me usume
et nagunii
saab iga kuritegu
karistatud
Ka Ülendi niinepuu
tapmine
Tahame et mõrtsukale
tema viimsel tunnil
aina viirastuksid
elusalt põlevad puud
Tahame et ta oleks
täie mõistuse juures
ja et ta teaks
mispärast ta piinleb
Teame
et ohvripuu tuhast
tõuseb uus
veel tugevam
taim
Vaata 5‑minutilisi dokumentaalfilme erinevatest pühapaikadest.
Millised näevad välja hiied tänapäeval? Mis ohud neid varitsevad? Kuidas tänapäeva inimesed neid paiku mõtestavad?
Choose the files you want to add. Supported formats are txt, html, htm, pdf, odt, odp, ods, xls, xlsx, ppt, pptx, pps, doc, docx, rtf, png, jpg, jpeg and gif.
| Name | |
|---|---|
| remove |
NB! Links must begin with: “http://”!
Opiq uses essential cookies to make our website work, to help keep you safe, to analyse user interaction and to improve user experience.
Cookie is a small file which is sent from users computer to the website server. It includes necessary information for the website to operate and includes information about the user and their preferences.
Most of the cookies are necessary for the operation of Opiq. It is possible to deny analytical cookies and in that case your usage data is not used to develop and improve Opiq services. Read more