- Millest koosnevad arvud?
- Mida tähendab positsiooniline kümnendsüsteem?
- Mis on arvuklassid?
- Kuidas lugeda ja kirjutada suuri arve?
Positsiooniline kümnendsüsteem
Praegu kasutatavas nn positsioonilises kümnendsüsteemis saab üks ja sama number eri tähenduse sõltuvalt sellest, milline on tema asend (positsioon) selles arvus.
Näiteks arvus 422 paremalt esimene 2 tähendab kahte ühelist, paremalt teine 2 tähendab kahte kümnelist. Arvude kümnendsüsteemis iga madalama järgu kümme ühikut moodustavad ühe järgneva kõrgema järgu ühiku: näiteks kümme ühelist moodustavad ühe kümnelise, kümme kümnelist ühe sajalise jne.
4 sajalist = 40 kümnelist = 400 ühelist
Arvu järgud
Arvud koosnevad järkudest: ühelised, kümnelised, sajalised jne.
Arve 1, 10, 100, 1000 jne nimetatakse järguühikuteks, arve 5, 20, 300, 6000 jt aga järkarvudeks.
Järguühikud | 1, 10, 100, 1000, 10 000 jne |
Järkarvud | 5, 20, 300, 6000, 40 000 jt |
Suuremate naturaalarvude paremaks lugemiseks ja kirjutamiseks ühendatakse arvu järgud paremalt alates kolmekaupa rühmadesse, mida nimetatakse klassideks.
Neljandas klassis õppisid arve kuni miljonini. Miljon ja sellest väiksemad arvud on aga liiga väikesed kas või sellekski, et väljendada Eesti, Läti, Leedu jt maade elanike arvu. Seepärast võtame lisaks miljonile (1 000 000) kasutusele uued järguühikud: kümme miljonit (10 000 000) ja sada miljonit (100 000 000). Ühe-, kümne- ja sajamiljonilised koos moodustavad miljonite klassi. Miljonite klassile järgneb miljardite klass, milles on järguühikuteks ühe-, kümne- ja sajamiljardilised.
Kasulik teada
Miljardite klassile järgnevad
- triljonite,
- kvadriljonite,
- kvintiljonite,
- sekstiljonite,
- septiljonite jne
klassid, kuid nendel võib eri riikides olla erinev tähendus.
Arvude lugemine ja kirjutamine
Näide
- Arvu 638 921 352 loeme nii:
kuussada kolmkümmend kaheksa miljonit
üheksasada kakskümmend üks tuhat
kolmsada viiskümmend kaks. - Arvu 793 253 000 000 loeme nii:
seitsesada üheksakümmend kolm miljardit
kakssada viiskümmend kolm miljonit.
Päikesesüsteemi planeedi Maa keskmine kaugus Päikesest on 149 600 000 km, kõige kaugema planeedi Neptuuni kaugus Päikesest on aga 4 497 000 000 km (ligikaudu 30 korda kaugemal kui Maa). Päikesele lähima planeedi Merkuuri kaugus Päikesest on 57 900 000 km.
- 149 600 000
- 4 497 000 000
- 57 900 000
Inimese süda teeb kogu tema elu jooksul ligikaudu kaks miljardit viissada miljonit
() lööki.
Inimese veres moodustub iga päev umbes sada seitsekümmend kaks miljardit kaheksasada miljonit
() uut punast vereliblet.
Ühe kuu jooksul hingab inimene sisse ligikaudu kuussada nelikümmend seitse tuhat kaheksasada viiskümmend
() korda.
