Lausetest tekstini

Tekstiõpetuses on muutunud peatükkide järjestus ja ülesehitus, et oleks võimalik luua rohkem seoseid teksti- ja keeleõpetuse peatükkide vahel, ning ühtlasi on muudetud tekstiõpetuse teemade jaotust ja järjekorda selgemaks ning ülevaatlikumaks. Igas tekstiõpetuses peatükis rakendatakse keeleõpetuses õpitut, juhtides pidevalt tähelepanu eri tekstiliikide keelekasutusele ja sõnastusprobleemidele. Eelmise variandiga võrreldes on vähenenud peatükkide arv. Välja on jäänud kõne ja väitluse teema, uurimuse ning võrgumaailma peatükk – need on üle viidud 9. kl õpikusse. Suulise suhtlemisega seotud teemad aga on koondatud 8. kl õpiku rühmaarutelu peatükki. Alusteksti järgi kirjutamine moodustab uues väljaandes omaette peatüki ning on varasemaga võrreldes sisukam: siin õpetatakse, kuidas erinevaid tekstiliike kasutada uue teksti koostamisel. Tekstiõpetuse peatükkides on iga teema puhul esitatud kommentaaridega varustatud näidistekstid, mille eeskujul on õppijal lihtne ülesandeid lahendada ja oma tekste luua. Täpsemaks on muutunud tööjuhendid. Suur osa tekste on välja vahetatud tänapäevasemate vastu.
Keeleõpetuse peatükid keskenduvad endistviisi lauseõpetusele, kuid muutunud on peatükkide järjestus. Näiteks on „Lause tekstis” ühendatud lauseliikmetega üheks suuremaks peatükiks. Keeleõpetuse peatükke on tihedamalt seostatud tekstiõpetuse peatükkidega: seosed ilmnevad nii õpitekstis kui ka ülesannetes. Õpilase tähelepanu juhitakse pidevalt sellele, kuidas õpitud keelevahendid tekstis avalduvad ja kuidas neid tekstis kasutada. Õpiku teoreetiline osa on jäänud põhijoontes samaks, suurem osa ülesannetest on aga välja vahetatud ning palju ülesandeid on lisatud (nt täiendi kasutamise kohta, lauseliikmete äratundmise kohta). Algustähe käsitlus on üle viidud 9. kl õpikusse.

1. Suuline suhtlemine

Järg	Peatükk
1.1.	Suhtlusolukord Tasuta tutvumiseks!
1.2.	Suulise suhtlemise tavad
1.3.	Rühmaarutelu
1.4.	Kirjaliku ja suulise keelekasutuse eripära
1.5.	Kokkuvõte I

2. Millest lause koosneb

Järg	Peatükk
2.1.	Mis on lause
2.2.	Lause laiendamine. Täiend
2.3.	Lauseliikmed. Öeldis
2.4.	Alus näitab tegijat
2.5.	Sihitis
2.6.	Öeldistäide
2.7.	Määrus
2.8.	Määruse õigekeelsus
2.9.	Kokkuvõte II

3. Kirjutamine

Järg	Peatükk
3.1.	Kirjalik suhtlus ja kirjutamise etapid
3.2.	Arutleva kirjandi kavandamine
3.3.	Arutleva kirjandi ülesehitus
3.4.	Tagasiside
3.5.	Kokkuvõte III

4. Lihtlause

Järg	Peatükk
4.1.	Kordame lihtlauset
4.2.	Koondlause
4.3.	Korduvad määrused
4.4.	Korduvad täiendid
4.5.	Lisand
4.6.	Kokkuvõte IV

5. Tekstiliigid

Järg	Peatükk
5.1.	Mis on tekst ja kuidas tekste liigitada
5.2.	Teabetekstid
5.3.	Teabetekstide keelekasutus
5.4.	Juhend
5.5.	Kokkuvõte V

6. Liitlause

Järg	Peatükk
6.1.	Liitlause mõiste
6.2.	Rindlause
6.3.	Põimlause
6.4.	Põimlause õigekeelsus
6.5.	Keerulised liitlaused
6.6.	Kokkuvõte VI

7. Meedia tegelikkus

Järg	Peatükk
7.1.	Meedia mõjutab. Kriitiline lugemine
7.2.	Reklaami keel
7.3.	Meediaeetika. Sõnavabadus
7.4.	Kokkuvõte VII

8. Lauselühend ja otsekõne

Järg	Peatükk
8.1.	Lauselühendi mõiste ja õigekeelsus
8.2.	Otsekõne. Üte
8.3.	Otsekõnest kaudkõne
8.4.	Kokkuvõte VIII

9. Alusteksti järgi kirjutamine

Järg	Peatükk
9.1.	Tekstist uue tekstini
9.2.	Referaat
9.3.	Kokkuvõte IX

10. Lisad

Järg	Peatükk
10.1.	Sõnastik
10.2.	Mõisted
10.3.	Lisa
10.4.	Uue õppekomplekti töövihiku ülesannete vastused õpetajale
10.5.	Kasutatud kirjandus

11. Lisad

Järg	Peatükk
11.1.	Mõisted
11.2.	Sõnaseletused