Eesti keel 4. klassile

Digiõppekomplekt ühendab endas 4. klassi eesti keele õpikute ja töövihikute materjali.

Õppematerjali läbivateks teemadeks on raamat ja tekst: vaatluse all on küsimused, milliseid tekste raamatud sisaldavad ehk kuidas jaguneb kirjandus; mille poolest erinevad ilu- ja teabekirjandus; kuidas leida raamatutest vajalikku informatsiooni; kuidas lugu jutustada ja kirjutada; millest kõnelevad pildid jm. Kirjandusteemad on sujuvalt põimitud keeleõppega.

E-õpiku üldine ülesehitus vastab paberõpikute omale: ka siin on kokku üheksa peatükki, iga peatükk algab häälestava ülesandega ning lõpeb mahuka kokkuvõtva tööga. Ka teoreetiline osa on jäänud samaks. Ajakohastatud on üksikuid reegleid, näiteid jmt.

Senisest rohkem on fotosid ja muud illustreerivat materjali, millega on enamasti seotud mõni ülesanne. Lisatud on interaktiivseid harjutusi, mille abil saavad õpilased iseseisvalt kontrollida, kui hästi nad loetud teksti mõistavad. Suurem osa ülesannetest võimaldab automaatkontrolli, nii et õpilane saab kohe tagasisidet ning kinnistab õpitut. Samas ei puudu õpikust ka arutlusküsimused, mille abil arendada suulist keelekasutust ja grupitööoskust.

Iga peatüki juurde kuulub ülesannete kogu, kust õpetaja saab valida ülesandeid, mis tehakse kas tunnis, kodutööna või hindele. Ülesande saab saata lahendamiseks kogu klassile või ka ainult mõnele õpilasele – see võimaldab tööd diferentseerida.

Väljaandja kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale ning haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele.

1. Raamatuid on kõigile

Järg
Peatükk
1.1. Peatüki sissejuhatus
1.2. Voldemar Miller, „Raamatud omavahel“
1.3. Kordame tähestikku
1.4. Raamatute maailm
1.5. Jüri Parijõgi, „Kui isa kinkis raamatuid“
1.6. Pealkirjad
1.7. Kuidas juttu lugeda
1.8. Louis Sachar, „Naerurull, piripill ja udupasun“
1.9. Nimed
1.10. Reeli Reinaus, „Täiesti tavaline perekond“
1.11. Kuidas raamatut valida?
1.12. Grigori Oster, „Karvased sõrmed“
1.13. Nimetused
1.14. Teeme tutvust kirjanikuga
1.15. Mika Keränen, „Varastatud oranž jalgratas“
1.16. Loeme luuletusi
1.17. Leelo Tungal
1.18. Peatüki kokkuvõte

2. Teabetekstide kosmoses

Järg
Peatükk
2.1. Peatüki sissejuhatus
2.2. Aino Pervik, „Härra LugemisHull“
2.3. Teabekirjanduse liigid
2.4. Lucy ja Stephen Hawking, „Georg ja universumi salavõti“
2.5. Poolitamine
2.6. Markus Saksatamm, „Külaline saabub“
2.7. Sõnaraamatute kasutamine
2.8. Kuidas teabeteksti lugeda
2.9. Lühendid
2.10. Helju Rammo, „Oma arvamus“
2.11. Fakt ja arvamus
2.12. Ilmar Tomusk, „Johannese oratoorium“
2.13. Arvamuse avaldamine
2.14. Luuletusi muusikast ja kosmosest
2.15. Peatüki kokkuvõte. Minientsüklopeedia koostamine

3. Lähme raamatukokku

Järg
Peatükk
3.1. Peatüki sissejuhatus
3.2. Roald Dahl, „Matilda – raamatuneelaja“
3.3. Raamatukogud
3.4. Juhan Saar, „Kaks hobust“
3.5. Õige keel ja ilus keel
3.6. Helilised ja helitud häälikud. -ki ja -gi
3.7. Alan Alexander Milne, „Neljas peatükk, kus Iiah kaotab ja Puhh leiab ühe saba“
3.8. Helitu hääliku naabrid
3.9. Kuidas raamatukogu kasutada
3.10. Lemony Snicket, „Ahastav algus“
3.11. Kaashäälikuühend
3.12. Siiri Laidla, „Nõiatembud raamatukogus“
3.13. i ja j-i õigekiri
3.14. Luuletusi lugemisest ja elutarkusest
3.15. Peatüki kokkuvõte. Õppekäik raamatukokku

4. Infot otsimas

Järg
Peatükk
4.1. Peatüki sissejuhatus
4.2. Kalju Saaber, „Eesli silmanägemine“
4.3. Nimisõnad
4.4. Astrid Reinla, „Tagasi kodus“
4.5. Raamat infoallikana – sisukord ja aineregister
4.6. Omadussõnad
4.7. Wimberg, „Arvutihullud“
4.8. Internet infoallikana
4.9. Arvsõnad
4.10. Piret Raud, „Lemmikloomapäev“
4.11. Jõulumeeleolus I
4.12. Jõulumeeleolus II
4.13. Jõulumeeleolus III
4.14. Jõulumeeleolus IV
4.15. Peatüki kokkuvõte. Referaat

5. Millest lugu koosneb

Järg
Peatükk
5.1. Peatüki sissejuhatus
5.2. Tegelased
5.3. Astrid Lindgren, „Rasmus, Pontus ja Lontu“
5.4. Loo tegevus ehk sündmustik
5.5. Jaak Kõdar, „Hunt ja rebane suusatamas“
5.6. Tegusõna pöörded
5.7. Hille Karm, „Kuidas minu kuldnokk ära lendas“
5.8. Tegevusaeg
5.9. Gianni Rodari, „Õppekaramell“
5.10. Olevik ja minevik
5.11. Elar Kuus, „Masina jalad“
5.12. Tegevuskoht
5.13. C. S. Lewis, „Lõvi, Nõid ja riidekapp“
5.14. Eitus ja jaatus
5.15. Eleanor Farjeon, „Daami tuba“
5.16. Toredaid luuletusi
5.17. Peatüki kokkuvõte. Teose analüüs

6. Kuidas lugu jutustada ja kirjutada

Järg
Peatükk
6.1. Sissejuhatus
Tasuta tutvumiseks!
6.2. Voldemar Miller, „Delfiin“
6.3. Võtame loo lühidalt kokku
6.4. Mis on lause?
6.5. Kuidas lugu ümber jutustada
6.6. Kerttu Soans, „Arvutitool ja lumi“
6.7. Lausete liigid
6.8. Teema
6.9. Pamela Lyndon Travers, „Mary Poppins“
6.10. Jutu ülesehitus
6.11. Contra, „Presidendi suur saladus“
6.12. Andrus Kivirähk, „President kinnas“
6.13. Isamaalisi luuletusi
6.14. Kokkuvõte. Kuidas valmib hea lugu?

7. Kirjeldamine

Järg
Peatükk
7.1. Peatüki sissejuhatus
7.2. Mis on kirjeldamine?
7.3. Aapeli, „Kummitavad palitud“
7.4. Liht- ja liitlause
7.5. Kristiina Kass, „Samuel Seebimulli perekond“
7.6. Õpime raamatutegelasi paremini tundma
7.7. Eno Raud, „Sõjakirves on välja kaevatud“
7.8. Koondlause
7.9. Toon Tellegen, „Minu isa“
7.10. Liitlause kirjavahemärgid
7.11. Kuidas hästi kirjeldada
7.12. Luuletusi omapärastest tegelastest
7.13. Kokkuvõte. Kirjeldamine

8. Loeme muinasjutte

Järg
Peatükk
8.1. Peatüki sissejuhatus
8.2. August Jakobson, „Hiir ja varblane“
8.3. Otsekõne ja saatelause
8.4. Muinasjutt – rahva unistused ja uskumused
8.5. Tšehhi muinasjutt „Lonkav rebane“
8.6. Otsekõne kirjavahemärgid
8.7. Fr. R. Kreutzwald, „Vaeslapse käsikivi“
8.8. Kunstmuinasjutud
8.9. Václav Čtvrtek, „Kuidas Rumcajs endale uue püstoli ostis“
8.10. Vanasõna
8.11. Markus Saksatamm, „Tädi Kersti ja nõiutud prints“
8.12. Otsekõne kasutamine tekstis
8.13. Kõnekäänd
8.14. Muinasjutulisi luuletusi
8.15. Kokkuvõte. Muinasjutu kirjutamine

9. Sõna ja pilt

Järg
Peatükk
9.1. Peatüki sissejuhatus
9.2. Olivier Melano, „Kuninga kaardimeister“
9.3. Pilt kõneleb
9.4. Sünonüümid
9.5. Joonas Sildre, „Maailma naba“
9.6. Mitmetähenduslikud sõnad
9.7. Venda Sõelsepp, „Kui Kurgil jäi kurk haigeks“
9.8. Antonüümid
9.9. Oscar Brenifier, Clément Devaux, „Mis on hea ja mis on halb?“
9.10. Mängulisi luuletusi
9.11. Peatüki kokkuvõte. Sõna ja pilt

10. Lisad

Järg
Peatükk
10.1. Mõisted
10.2. Sõnaseletused