Keemia 9. klassile

Käesolev õpik on järjeks Taavi Ivani 8. klassi keemiaõpikule. 8. klassis omandatu põhjal käsitletakse põhjalikumalt anorgaaniliste ühendite põhiklasse ning nende tähtsust igapäevaelus, õpitakse lähemalt tundma lahuseid ja lahustumist ning lahendatatakse moolarvutustega ülesandeid. Õpiku teine pool keskendub aga süsinikule, süsinikuühenditele ning nende rollile looduses ja tööstuses. 
Õpik sisaldab põhiosa kõrval ka lisalugemist, mille eesmärk on mõnd teemat põhjalikumalt seletada. Õpikus leidub palju pilte, ülevaatlikke skeeme ja tabeleid, mis lihtsustavad materjali omandamist. Peatükid on sisse juhatatud huvitava näite või praktilise rakenduse tutvustamisega. Arvutusülesannete lahendamisel on abiks mitmekülgsed näidisülesanded koos lahendustega. Peatüki lõppu on koondunud kordamisküsimused, olulisemad mõisted ja teadmised. Iga suurema teema lõpetab kordamispeatükk. 
Õpiku juurde kuulub kaheosaline töövihik. Selles leidub eri tüüpi ja eri raskusastmega ülesandeid ning ka lihtsate vahenditega tehtavate katsete juhendeid. Põhioskuste harjutamiseks mõeldud ülesannete kõrval on töövihikus ka palju näiteid argielust ja praktilise sisuga küsimusi. 

E-õpik ühendab õpiku ja kahes osas ilmunud töövihiku. E-õpikus on senisest rohkem illustratsioone ja näiteid ning lisatud on ka põhimaterjali ilmestavaid videoid. Õppematerjali on täiendatud ja parandatud. Õppetekstile on lisatud kinnistavaid küsimusi ja ülesandeid. Kõik ülesanded on võimaluse korral vormistatud nii, et need oleks automaatkontrollitavad.

1. Anorgaaniliste ainete põhiklassid

Järg	Peatükk
1.1.	Anorgaaniline keemia. Anorgaani­lised ained Tasuta tutvumiseks!
1.2.	Oksiidid
1.3.	Oksiidide keemilised omadused
1.4.	Happed
1.5.	Alused
1.6.	Hapete ja aluste keemilised omadused
1.7.	Soolad
1.8.	Soolade saamine
1.9.	Kordamine

2. Anorgaanilised ained igapäevaelus

Järg	Peatükk
2.1.	Vee karedus
2.2.	Keskkonna saastumine
2.3.	Ehitusmaterjalid
2.4.	Kordamine

3. Ainete lahustumine. Lahustuvus

Järg	Peatükk
3.1.	Lahustumis­protsess
3.2.	Lahustumise soojusefekt
3.3.	Lahustuvus
3.4.	Ainete lahustuvuse sõltuvus temperatuurist
3.5.	Lahuse protsendiline koostis
3.6.	Kordamine

4. Aine hulk. Moolarvutused

Järg	Peatükk
4.1.	Aine hulga ühik
4.2.	Aine hulga ja massi seos
4.3.	Aine hulga ja ruumala seos
4.4.	Arvutused reaktsiooni­võrrandite põhjal
4.5.	Kordamine

5. Süsinik ja süsinikuühendid

Järg	Peatükk
5.1.	Süsiniku levik. Süsinik lihtainena
5.2.	Süsiniku oksiidid
5.3.	Süsinikuühendite kujutamine
5.4.	Süsinikuühendite ehitus
5.5.	Süsivesinikud. Süsiniku­ühendite paljusus
5.6.	Süsivesinikud looduses ja nende kasutusalad
5.7.	Süsivesinike täielik põlemine
5.8.	Hüdrofiilsed ja hüdro­foobsed ained
5.9.	Alkoholid
5.10.	Karboksüül­happed
5.11.	Kordamine

6. Süsinikuühendite roll looduses. Süsinikuühendid materjalina

Järg	Peatükk
6.1.	Energia eraldumine ja neeldumine keemilistes reaktsioonides
6.2.	Eluks olulised süsiniku­ühendid
6.3.	Lisalugemine. Eluks olulised süsiniku­ühendid, struktuur ja näited
6.4.	Tervislik toitumine ja eluviis
6.5.	Süsinikuühendid kütusena
6.6.	Polümeerid, plastid ja kiud
6.7.	Tarbekeemia
6.8.	Keskkonna­probleemid. Säästlik eluviis
6.9.	Kordamine

7. Lisad

Järg	Peatükk
7.1.	Tähtsamate hapete ja anioonide valemid ja nimetused
7.2.	Aluste ja soolade lahustuvus vees
7.3.	Lahuste pH. Indikaatorite värvused
7.4.	Mõisted
7.5.	Sõnaseletused
7.6.	Hea teada Tasuta tutvumiseks!
7.7.	Keemiliste elementide perioodilisustabel
7.8.	Impressum