Arutle
- Kas sa oled oma kulude ja tulude kohta arvet pidanud?
- Kuidas sa oled seda teinud?
1. Eelarve ja arvepidamine
Eelarve koostamiseks on vaja ülevaadet oma tuludest ja kuludest. Ülevaate saamiseks peab kõigepealt kaardistama oma tulud ja kulud. Seda nimetatakse arvepidamiseks. Nii saad teada, mis on su igakuised sissetulekud ja kui palju sa tavaliselt kulutad. Selleks on vaja kirja panna kõik oma sissetulekud ja väljaminekud.
Tuludesse märgitakse igakuine töötasu (palk) ja toetused. Oluline on kirja panna kõik summad, isegi vanaema antud taskuraha või sünnipäevakingiks saadud raha.
Arvepidamist tehakse oma tulude ja kulude kaardistamiseks. See aitab sul edaspidi oma raha paremini planeerida.
Kulude poole peale on vaja kirja panna kõik väljaminev raha. Sinna märgitakse igakuised kindlad väljaminekud nagu üüri-kulu, telefoni ja interneti kulu, trennitasu. Toidule kulutatakse tavaliselt palju raha. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad.
Tavapäraselt tehakse arvepidamist ühe kuu kaupa. Näiteks pannakse kirja kõik septembris sisse tulevad tulud ja välja minevad kulud. Kuu lõpus tehakse kokkuvõte. Kokkuvõttes liidetakse kõik tulud. Nii selgub, kui palju on olnud septembris sissetulekuid. Eraldi liidetakse kokku kõik kulud ja saadakse teada, kui palju on olnud väljaminekuid.
Hea tulemus on see, kui eelarve on kuu lõpus pluss-märgiga ehk sissetulekuid on rohkem kui väljaminekuid.
Eelarve ja arvepidamine:
- Tulud ja kulud
- Selle koostamine aitab raha kasutamist paremini planeerida
- Pannakse kirja võimalikud väljaminekud
- Kaardistamine
- Pannakse kirja kulutatud raha
- Planeerimine
- Pannakse kirja võimalikud sissetulekud
- Pannakse kirja kättesaadud sissetulekud
2. Arvepidamine
Mida täpsemalt oma kulud lahti kirjutatakse, seda parem. Nii saab teada, mille peale raha kulus. Saab näha, kas teed liigseid nn “tahan” oste või oled oma ostmis-käitumises mõistlik (nn „pean“ ostud). Selleks, et raha kulumist võimalikult täpselt teada saada, pead sa kõik oma kulud kirja panema. Kõige lihtsam on alles hoida kõik tšekid ja arved. Seal on alati kirjas, mida sa ostsid ja kui palju see maksis.
Eelarvet ja arvepidamist võib teha erineva sagedusega. Riigieelarvet tehakse üheks aastaks. Pere-eelarvet saab planeerida vastavalt oma pere vajadustele. Arvepidamist tehakse tavaliselt pidevalt. Seda võib teha päeva, nädala, kuu või aasta lõikes. Vastavalt valitud sagedusele märgitakse üles kõik sellesse ajavahemikku jäävad tulud ja tulud.
Igapäevaste kulutuste kirja panemisel ole järjekindel. Vaid väga heade andmetega arvepidamine näitab, kui suur on sissetulek, kui palju ja millele raha kulub.
Täidan tabelit igal õhtul. | |
+ | – |
Kogun nädala tšekid kokku | |
+ | – |
Vaatan kuu lõpus internetipangas | |
+ | – |
3. Kulude ja tulude kirja panemine
Arvepidamiseks on mitmeid tehnilisi võimalusi.
Võid võtta vihiku, kuhu paned kirja kõik oma tulud ja kulud. Kulud võid juba alguses erinevate teemadeks jaotada (näiteks toit, transport, meelelahutus).
Võid luua arvutis Exceli tabeli või kasutada mõnda internetis olevat valmis vormi. Samuti pakuvad pangad internetipangas võimalust kulusid teemade kaupa liigitada. Lisaks on mitmeid kergesti kasutatavaid telefonirakendusi (äppe).
Arutle
- Kas sinu perekond peab arvet oma tulude ja kulude kohta?
- Mis eelarve koostamise vormi on teie peres kasutatud?
Oma rahaasjade eest vastutad sina ise!
Eluase | Toit | Maja- | Rõivad ja | Transport | Side | Vaba | Muu |
Arutle
- Vaata tabelit ja otsusta, mille peale kõige rohkem raha kulus?
- Mille peale raha ei kulunud?
- Mis oli tabeli täitmise juures kõige keerulisem?
Kokkuvõtteks
Arutle
- Missugust eelarve tegemise vormi pead enda jaoks kõige sobilikumaks? Miks?
- Mis on arvepidamise juures sinu jaoks kõige raskem?
- Mis kasu võib arvepidamisest sinu jaoks olla?
